{"id":9136,"date":"2020-10-12T15:56:07","date_gmt":"2020-10-12T12:56:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=9136"},"modified":"2020-10-12T15:56:08","modified_gmt":"2020-10-12T12:56:08","slug":"rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/","title":{"rendered":"Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Valle-Sten Maiste, Sirp, 04.03.2011<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Sisulise kandvuse ja autoril\u00e4heduse poolest on Normeti \u201ePulmad\u201d tugevaim Vahingu lavastus uue iseseisvuse ajal.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Draamateatri \u201ePulmad\u201d, autor Vaino Vahing, lavastaja Ingo Normet, kunstnik Liina Unt. M\u00e4ngivad Ivo Uukkivi, Lembit Ulfsak, Mari Lill, Merle Palmiste. Esietendus 16. I Eesti Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaino Vahing oli fanaatiline teatraal. Periooditi vaatas ta teatrit meeletu intensiivsusega, \u00f5htust \u00f5htusse, k\u00fcmneid kordi kuus ja sadu kordi aastas \u2013 olgu Tartus, Moskvas, Riias v\u00f5i Leningradis. Konspekteeris, tegi p\u00e4evikusse \u00fcleskirjutusi, kirjutas teatrikriitikat. Vahing vaatas teatrit m\u00f5neti valimatult, deklareerides: \u201eMa ei tunnista teatri jaotamist heaks ja halvaks\u201d. Freudi kohta on \u00f6eldud, et ta demokratiseeris geniaalsuse, leides v\u00e4liselt silmapaistmatute inimeste seest erutava ps\u00fchholoogilise sisemaailma. Samamoodi olid Vahingule teatris muudest kvaliteetidest hoolimata olulised ps\u00fchholoogilised maastikud, need olid talle huvitavad a priori. Ja seda, nagu Vahing uskus, eelk\u00f5ige t\u00e4nu n\u00e4itlejale. Roll v\u00f5is mingit \u00fcldisemat loogikat silmas pidades olla loodud ka suhteliselt suvaliselt, peaasi et see oli kuidagi huvitav ja m\u00f5juv. \u201eLavastajatelt on vaja enim suuremeelsust n\u00e4itlejate suhtes. [&#8212;] Mina olen ikka lavastajateatri, re\u017eiss\u00f6\u00f6riteatri vastane,\u201d kirjutas Vahing 1976. aastal, kinnitades seda taas 2002. aastal, oma n\u00e4idendiraamatus.<\/p>\n\n\n\n<p>Teiselt poolt oli Vahing v\u00e4ga kontseptuaalne. T\u00f5en\u00e4oliselt ei ole teist kirjanikku, kelle looming taanduks nii kavakindlalt mingitele mustritele. Ps\u00fchhiaatri ja m\u00e4ngurina oli ta nii-\u00f6elda vabadele assotsiatsioonidele muidugi maias, kuid ta enda m\u00f5testustes said need alati distsiplineeritult kanaliseeritud. Individuatsioon, v\u00e4line surve ja maskid, konformism ja iseendaks j\u00e4\u00e4mine, piirsituatsioonid, metaf\u00fc\u00fcsilise lunastuse otsimise vajadus k\u00f5igest, mis elus ette puutub, t\u00e4htsusetutegi seikade s\u00fcgav minulisus jt motiivid ei l\u00e4bi mitte ainult Vahingu teoreetilist v\u00f5i\/ja kultuurikriitilist p\u00e4randit, vaid ka proosa- ja draamaloomingut. Vahingu lausete kaootilisus ja suvalisus, ka nende paigutine s\u00fcrrealistlikkus on n\u00e4iline ja programmiline. Vahing k\u00e4is ka teatris ps\u00fchhiaatrina. Teinekord m\u00e4ngis Vahing vastasm\u00f5jus teatriga l\u00e4bi ja lahti ka omaenda ps\u00fchholoogilisi seisundeid. Etteantud kontseptsioone ta aga ei tahtnud, sest uskus, et k\u00f5ige fundamentaalsemal tasandil m\u00f5istab ta inimkosmost puudutavaid diagnoose panna paremini, kui mis tahes lavastaja. Vahing ei vajanud lavastajateatrit, l\u00f5pliku liistulet\u00f5mbe sepistas ta ise. Nagu Vahing tunnistab, huvitasid teda teatris pigem erip\u00e4rased detailid kui tervik, ja nii hindas ta n\u00e4itleja panust lavastaja omast olulisemaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Silmatorkavalt Vahingu-p\u00e4rane<\/p>\n\n\n\n<p>Nagu Freud, soovis ka Vahing end n\u00e4ha range, loodusteaduslikku paradigmat eeskujuks v\u00f5tva teadlasena. Vahingu jaoks olid olemas kindlad teleoloogilised vaimsed mustrid ja alles seej\u00e4rel isikups\u00fchholoogiliste eluv\u00f5imaluste kirevus. Hilisem ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs on ent formaalsemaks muutunud. Ei olda enam seda meelt, et vabad assotsiatsioonid viivad ikka l\u00f5puks mingite stereot\u00fc\u00fcpsete tungide ja tungisaatuste (Freud) v\u00f5i arhet\u00fc\u00fcpsete ihadeni (Jung). Usutakse, et v\u00e4ljaspool s\u00fcmboolseid (keel, kultuur, Teine) suhteid pole mingit normaalsust ega kindlakujulisi ihaloogikaid. Ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi puhul saab oluliseks j\u00e4lgida, kuidas kultuur, keel ja Teised subjekti ja iha konstrueerivad. Idios\u00fcnkraatiliselt, s.t igal konkreetsel juhul erip\u00e4raselt, kuid siiski loogilises vastasm\u00f5jus. Kardan, et ilma s\u00fcmboolset (kultuurilist ja keelelist konteksti) m\u00f5testava kontseptsioonita huvitavat isikups\u00fchholoogilist teatrit t\u00e4nap\u00e4eval p\u00fcsivalt teha ei \u00f5nnestu v\u00f5i ei pea v\u00e4hemasti Vahingule omased lavastajateatri-vastased motiivid vett.<\/p>\n\n\n\n<p>Vahingut on iseseisvuse taastamise j\u00e4rgselt p\u00fc\u00fctud lavastada metaf\u00fc\u00fcsilisse \u00e4ngi kaldudes (Kalev Kudu) v\u00f5i siis vastupidi seda \u00e4ngi groteskiv\u00f5tmes v\u00f5\u00f5ritades (Unt, Vadi, P\u00f5llu). \u00dcle on v\u00f5imendatud eksistentsiaalsust v\u00f5i Spiel\u2019i, j\u00f5utud nii t\u00f6\u00f6tavate asjakohaste ja ka nauditavate mudeliteni. K\u00f5igiti v\u00f5imsast sisulisest kunstis\u00fcndmusest on sedasi l\u00e4henedes ometi midagi puudu j\u00e4\u00e4nud. Ka Ingo Normeti lavastatud \u201eTestament\u201d j\u00e4i kuidagi ebalevalt mainitud v\u00f5imaluste vahele. Vahing ent oli k\u00fcll piire kompav m\u00e4ngur, kuid ei teinud kaugeltki nalja. Ka tema k\u00f5ige kunstlikumad maailmad olid realistlik-elusa alusega. Vahing m\u00f5tles s\u00fcdamevaluga t\u00e4iesti tavaliste N\u00f5ukogude Eesti inimeste peale. Nende peale, kes \u00fcldj\u00e4rjekorras vastuv\u00f5tule sattusid, pealtn\u00e4ha rutiinseid kohtu- v\u00f5i lahutusprotsesse l\u00e4bi tegid v\u00f5i lihtsalt kuskil kolhoosikolkas omi \u00e4nge pudeliga maandasid.<\/p>\n\n\n\n<p>Normeti lavastus on ses m\u00f5ttes silmatorkavalt Vahingu-p\u00e4rane. \u00d5nnestunud ja kandva m\u00e4ngulisuse, s\u00fcmbolistlike, s\u00fcrreaalsete allusioonide jms k\u00f5rval on laval alasti lihtsate inimeste sisekosmos. Grotesk ei tapa, vaid v\u00f5imendab j\u00f5ulise isikups\u00fchholoogilise sisseelamisega esitatud usutavat realismi. \u201ePulmade\u201d tekstis on palju t\u00fc\u00fcpiliselt vahinglikku, nagu oma ebam\u00e4\u00e4rasuses v\u00f5i siis madalusest \u00fclemaistesse k\u00f5rgustesse s\u00f6\u00f6stvad rahutust k\u00fclvavad laused, afektid ja diskrepants. Kuid loos on erinevalt enamiku Vahingu tekstidest tugevalt esil ka rahvuslik-poliitiline m\u00f5\u00f5de.<\/p>\n\n\n\n<p>Normet on valinud paradoksaalse raja: v\u00f5imendanud lavastuse taustades ja raamis \u00fcle ajaloolis-poliitilise temaatika \u2013 selle, mida Vahing on k\u00f5rvaliseks pidanud. Lavastus on ka vaatajale, kel puudub soodumus keerukav\u00f5itu eksistentsiaalse dimensiooni vastuv\u00f5tmiseks, h\u00e4sti komponeeritud. Eesti rahva \u00fclekohtune saatus, n\u00f5ukogude elu absurdsus ja masendavus, k\u00fc\u00fcditamise jm seonduvate hirmude rusuvus ning pidetu totra t\u00f6\u00f6ga seonduvad k\u00e4egal\u00f6\u00f6mismeeleolud on nappide t\u00e4psete vahenditega h\u00e4sti lavale toodud.<\/p>\n\n\n\n<p>Samas ei n\u00e4idata laval mingit Ansipi sambas\u00f5ja stiilis rahvusliku alav\u00e4\u00e4rsustunde turgutamisele r\u00f5huvat kompensatsioonifarssi. Erinevalt viimasel ajal levinud patriootilise audiovisuaaltoodangu peavoolust (\u201eNimedest marmortahvlil\u201d kuni \u201eDetsembrikuumuse\u201d ja \u201eTuulepealse maani\u201d) ei pakuta \u201ePulmades\u201d v\u00f5imalust kriitiliselt endasse vaatamata hurraa karjuda. Eestlaste rahvuslik ja peremehelik v\u00e4\u00e4rikus j\u00e4\u00e4b selles lavastuses porritallatuks ning ometi pakutakse selle masenduse \u00fches k\u00f5rvalsopis inimliku v\u00e4\u00e4rikuse v\u00f5imalikkust, mis n\u00e4is j\u00f5udvat ka vaatajateni, ehkki punased oma teenitud palka lavastuses ei saanud ja olud j\u00e4idki rusuvaks. Ja see on oluline, sest elu pole lineaarne edenemiste ja v\u00f5itude rida isegi mitte suurtel rahvastel. V\u00e4ikeste kogukondade ja \u00fcksikindiviidide saatust \u00e4hvardavad aga alati ohud, mis v\u00f5ivad taas k\u00f5ik segi paisata.<\/p>\n\n\n\n<p>Rohkem Kierkegaardi mees<\/p>\n\n\n\n<p>Vahing on k\u00f5ikjal r\u00f5hutanud oma eksistentsiaalsust, ka metaf\u00fc\u00fcsilisust. T\u00f6\u00f6 ei olnud talle lihtsalt t\u00f6\u00f6 ja armastus pelk suhe, vaid k\u00f5ik sammud elus olid Vahingule teatavas m\u00f5ttes fundamentaalsed ja absoluudiga seotud. Midagi ei saanud ette v\u00f5tta end j\u00e4\u00e4gitult m\u00e4ngu panemata. \u201ePulmades\u201d on harjumusp\u00e4rane elu t\u00e4henduslikkus okupatsiooniv\u00e4givalla poolt armutult l\u00f5hutud. Mees ei suuda v\u00f5tta t\u00f5siselt oma suhet maa ja t\u00f6\u00f6ga ega olla v\u00e4\u00e4rikas suhtes naise ja lastega. Ihaloogika segipaisatust iseloomustab perepoeg Jaani suhtumine maat\u00f6\u00f6sse. Teadup\u00e4rast saab pojast, kellele isa naisi keelab, seelikuk\u00fctt, aga pojast, kellele naise kui naudinguobjekti t\u00e4htsust \u00fcle r\u00f5hutatakse, v\u00f5ib saada impotent. Vahing vihkas maat\u00f6\u00f6d, sest seda oli talle \u00fcle r\u00f5hutatud. Nii oli kasvatatud Jaanigi, kuid okupatsioon oli ka isa potentsi suhtes maaga sandistanud. Isa arvas n\u00fc\u00fcd, et ehk ongi maata parem, pole enam t\u00f6\u00f6orjust kukil. Jaani potents ja ihaloogika suhtes maaga said seet\u00f5ttu aga igas m\u00f5ttes sandistatud ja segi paisatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Nii pole justkui muud teha kui s\u00fc\u00fcdimatult juua. Kuid Sartre\u2019i j\u00e4rgi on selline emotsiooni taha pagemine halb usk, millega keeldutakse vastutusest. Vahing oli k\u00fcll rohkem Kierkegaardi mees, kuid s\u00f5jakonteksti arvestades sobib \u201ePulmade\u201d avamiseks just Sartre, kellelt p\u00e4rinevad s\u00f5jaolukorra eksistentsiaalse t\u00f5lgendamise m\u00e4llus\u00f6\u00f6bivaimad peat\u00fckid. Eksistentsialismis on t\u00e4htis sisemise selguse ja valiku akt. Seda r\u00f5hutas v\u00e4ga radikaalselt Kierkegaard, kelle tuules tegi valikust oma kreedo ka Vahing. Ka Sartre toonitab, et alati on v\u00f5imalik valida, ka vastu seina olles, lisades koguni, et s\u00f5jas pole kunagi s\u00fc\u00fctuid ohvreid, alati on v\u00f5imalik kas suitsiid v\u00f5i deserteerimine. Vahingu juures on need meeleolud t\u00e4pseimalt \u00e4ra tabanud Jaan Kaplinski, kes kirjutab: \u201ePaljusid pahandas Vaintsa vastumeelsus Vene valitsuse ja tema teenrite kirumise vastu. Kuid tegelikult oli ta kristlikult aus ja j\u00e4rjekindel, sest aus ja j\u00e4rjekindel kristlane, juut ja muslim ei tohi s\u00fc\u00fcdistada teisi, vaid iseend. K\u00f5ik algab meie oma kannatusest ja patust, meie kohus on s\u00fc\u00fcvida sellesse ja saada jagu sellest. Mitte \u00f5igustada end sellega, et on patuseid ja nurjatumaid\u201d. Sartre eristab olemise faktilisust ja transtsendentsi. S\u00f5da ja v\u00e4givald on faktilisus. Transtsendents on see, kuidas faktilisus sulle ps\u00fchholoogilisfenomenoloogiliselt ilmneb ja avaneb.<\/p>\n\n\n\n<p>Viimase osas saab inimene oma valikuakti kaudu kaasa r\u00e4\u00e4kida. Selleks, et omada mingitki vabadust ja v\u00e4\u00e4rikust, tuleb olemasolevast teha valik: asju saab nii v\u00f5i teisiti kujutleda ja otsustades endaks j\u00e4\u00e4des endaga rahu teha. \u201ePulmades\u201d n\u00e4eme aga inimesi, kes polnud veel matustest toibunud. Toibumiseks, m\u00f5istmiseks, mis on elus oluline ja minuline ning mis \u00fcleliigne, on eksistentsialismis r\u00f5hutatud piirsituatsiooni olulisust. Kriitilises piiripealses elusituatsioonis ilmneb sulle su eksistentsi t\u00f5elisus. \u201ePulmade\u201d Jaani jaoks on selliseks situatsiooniks poja surm. Selle kaudu j\u00f5uab Jaanile kohale, et elus on asju, mille nimel elada, millele m\u00f5eldes endaks j\u00e4\u00e4da ja v\u00e4\u00e4rikust v\u00f5ita k\u00f5igele vaatamata.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuid kas meie \u00fchiskond tervikuna on toibunud? Meie \u00fcmber on k\u00fcllap \u00fcksjagu inimesi, kes pole olnud piirsituatsioonis, silmitsi vajadusega k\u00f5ik \u00fclearune endast eemaldada ja tegeleda vaid sellega, mis t\u00f5esti minuline ja t\u00e4htis. Inimesi, kes pole kogenud ei meeleheidet ega selginemist, kes ei ole asju enda jaoks l\u00e4bi m\u00f5elnud ega teinud valikut. On palju l\u00f6rris inimesi, kelle jaoks, kui olud ja pragmatism sunnivad, ei ole mingi probleem olla alandlik kommunist ja siis uute olude ilmnedes vaid tugevate, huntide seas toimetulijate elu\u00f5igust tunnistav uusliberaal ja seej\u00e4rel, kui demograafilise situatsiooni t\u00f5ttu tekkinud avalik surve, persona v\u00f5i superego sunnivad, hoopiski pension\u00e4ride suurim s\u00f5ber ja eestv\u00f5itleja. Aga \u00fchiskond, mis ei saa areneda s\u00fcgavuti metaf\u00fc\u00fcsiliselt oma asjad l\u00e4bi m\u00f5elnud ja neisse avara hinge ja sisemise veendumusega uskuvate inimeste arusaamade toel, vaid peab minema edasi nendega, keda motiveerib pigem konjunktuurne isetu pragmaatiline k\u00fc\u00fcrselgsus, ei saa olla v\u00e4ga tugev, kindlameelne ja avatud, vaadata maailmale otsa p\u00fcstip\u00e4i, nii nagu Jaan seisis l\u00f5puks oma poja haual.<\/p>\n\n\n\n<p>Kontseptuaalselt kandev<\/p>\n\n\n\n<p>Ingo Normet on teinud kontseptuaalselt v\u00e4ga kandva lavastuse, kus eksistentsiaalne ja poliitiline k\u00f5nekus t\u00e4iendavad vastakuti teineteist. Usun, et sisulise kandvuse ja autoril\u00e4heduse poolest on tegu tugevaima Vahingu lavastusega taasiseseisvumise-j\u00e4rgsel ajal. \u201ePulmade\u201d kandvus ja k\u00f5nekus p\u00f5hineb korraliku raamistatuse ja kontseptuaalse l\u00e4bim\u00f5elduse k\u00f5rval ka suure sisseelamise ja sisemise s\u00fcgavusega esitatud, lavastuse s\u00fc\u017eeelise keerukusega h\u00e4sti resoneeruva d\u00fcnaamikaga osat\u00e4itmistel. Vahingule see m\u00f5istagi meeldinuks. V\u00f5imalik, et kuraasitav alkohoolik on \u00fcsna stereot\u00fc\u00fcpne stamproll, kuid eksistentsiaalse meeleheite keerukad kihid ei tule joomav\u00f5tmega sugugi iseenesest kaasa. Normeti n\u00e4itlejatel on \u00f5nnestunud need kihid \u201ePulmades\u201d esile tuua.<\/p>\n\n\n\n<p>Lembit Ulfsaki rollis on kriitika n\u00e4inud stoilisust. V\u00f5imalik, et solipsistlikul tasandil ongi Ulfsaki kangelane leidnud enda jaoks k\u00f5igele vaatamata teatava leppimise ja m\u00f5istmise, mida ta lavastusse elevust loova groteskse bravuuriga esile toob. Pojale ja emale (Mari Lill) on tegu aga arusaamatu, hirmu ja segasust k\u00fclvava senise eluloogika segipaiskamisega. Ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi keeles v\u00e4ljendatuna ei esita Ulfsak muud kui isafunktsiooni, Isa nime, toimiva t\u00e4histus- ja naudinguloogika puudumist. Nii tajuvad seda ema ja poeg, keda olukord erineval moel kummitama hakkab. Ema kaldub hirmu ja segaduse m\u00f5jul oma luuludesse, mida Mari Lill talle omase tr\u00f6\u00f6stituid pisiosi meeldej\u00e4\u00e4vaks m\u00e4ngimise oskusega vaatajani toob. V\u00e4ga v\u00f5imsa, sisemiselt muutliku ja areneva rolli on loonud Ivo Uukkivi. Tema esitatud naiivse innustumisv\u00f5ime varjust v\u00e4lja h\u00fcppavat ja masendusse vaibuvat neurootilisust tuleb pidada t\u00f5eliseks meistrit\u00f6\u00f6ks. Tema igatsused on heitlikud, kogu aeg sisemise kahtluse ja dekadentsiks \u00fclemineku ohuga kaetud ja masendus enda alla mattev, ent ometi teatraalselt nauditav. Tahaksin v\u00e4ga kiita just Ulfsaki ja Uukkivi suutlikkust p\u00fcsida \u00fchtaegu teatraalsete ja grotesksetena, kuid samas t\u00f5siste, s\u00fcvaps\u00fchholoogiliste ja realistlikena. \u00c4ng ei muutu hobuse unen\u00e4oks, aga ka mitte kometiks. Selline l\u00e4henemine \u00f5nnestub harva. Ka Merle Palmiste m\u00e4ngib nii pulmalooris unistajat kui ka n\u00f5ukogude joodiku naist suure sisemise t\u00e4psuse ja usutavusega. Lava- ja helikujunduse loodud atmosf\u00e4\u00e4r meenutab sombuseid paraade m\u00f6\u00f6dumas Aljo\u0161a n\u00fc\u00fcdseks lammutatud taustam\u00fc\u00fcrist \u2013 \u00fcritused, kus omal ajal t\u00f6\u00f6kollektiivide ja perede kaupa k\u00e4idi. Tegu on minimalistliku lavastusega, mis kasvab v\u00e4ga mitmeplaaniliseks ja v\u00f5imsaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Valle-Sten Maiste, Sirp, 04.03.2011 Sisulise kandvuse ja autoril\u00e4heduse poolest on Normeti \u201ePulmad\u201d tugevaim Vahingu lavastus uue iseseisvuse ajal. Eesti Draamateatri \u201ePulmad\u201d, autor Vaino Vahing, lavastaja Ingo Normet, kunstnik Liina Unt. M\u00e4ngivad Ivo Uukkivi, Lembit Ulfsak, Mari Lill, Merle Palmiste. Esietendus 16. I Eesti Draamateatri v\u00e4ikeses saalis. Vaino Vahing oli fanaatiline teatraal. Periooditi vaatas ta teatrit [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[83,275,274,276],"class_list":["post-9136","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-draamateater","tag-ingo-normet","tag-pulmad","tag-valle-sten-maiste"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Valle-Sten Maiste, Sirp, 04.03.2011 Sisulise kandvuse ja autoril\u00e4heduse poolest on Normeti \u201ePulmad\u201d tugevaim Vahingu lavastus uue iseseisvuse ajal. Eesti Draamateatri \u201ePulmad\u201d, autor Vaino Vahing, lavastaja Ingo Normet, kunstnik Liina Unt. M\u00e4ngivad Ivo Uukkivi, Lembit Ulfsak, Mari Lill, Merle Palmiste. Esietendus 16. I Eesti Draamateatri v\u00e4ikeses saalis. Vaino Vahing oli fanaatiline teatraal. Periooditi vaatas ta teatrit [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2020-10-12T12:56:07+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-10-12T12:56:08+00:00\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"10 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Kairi Kruus\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"headline\":\"Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs\",\"datePublished\":\"2020-10-12T12:56:07+00:00\",\"dateModified\":\"2020-10-12T12:56:08+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\\\/\"},\"wordCount\":1992,\"commentCount\":0,\"keywords\":[\"Draamateater\",\"Ingo Normet\",\"Pulmad\",\"Valle-Sten Maiste\"],\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\\\/\",\"name\":\"Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2020-10-12T12:56:07+00:00\",\"dateModified\":\"2020-10-12T12:56:08+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\",\"name\":\"Kairi Kruus\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Kairi Kruus\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/kairi\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs - Draamateater","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs - Draamateater","og_description":"Valle-Sten Maiste, Sirp, 04.03.2011 Sisulise kandvuse ja autoril\u00e4heduse poolest on Normeti \u201ePulmad\u201d tugevaim Vahingu lavastus uue iseseisvuse ajal. Eesti Draamateatri \u201ePulmad\u201d, autor Vaino Vahing, lavastaja Ingo Normet, kunstnik Liina Unt. M\u00e4ngivad Ivo Uukkivi, Lembit Ulfsak, Mari Lill, Merle Palmiste. Esietendus 16. I Eesti Draamateatri v\u00e4ikeses saalis. Vaino Vahing oli fanaatiline teatraal. Periooditi vaatas ta teatrit [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2020-10-12T12:56:07+00:00","article_modified_time":"2020-10-12T12:56:08+00:00","author":"Kairi Kruus","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Kairi Kruus","Est. reading time":"10 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/"},"author":{"name":"Kairi Kruus","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"headline":"Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs","datePublished":"2020-10-12T12:56:07+00:00","dateModified":"2020-10-12T12:56:08+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/"},"wordCount":1992,"commentCount":0,"keywords":["Draamateater","Ingo Normet","Pulmad","Valle-Sten Maiste"],"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/","name":"Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2020-10-12T12:56:07+00:00","dateModified":"2020-10-12T12:56:08+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/rahvuslik-alandus-ja-psuhhoanaluus\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Rahvuslik alandus ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8","name":"Kairi Kruus","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","caption":"Kairi Kruus"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/kairi\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9136"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9136\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9136"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9136"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}