{"id":9670,"date":"2020-10-20T14:08:02","date_gmt":"2020-10-20T11:08:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=9670"},"modified":"2020-10-20T14:08:03","modified_gmt":"2020-10-20T11:08:03","slug":"kriisiaed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/","title":{"rendered":"Kriisiaed"},"content":{"rendered":"\n

Meelis Oidsalu, Sirp, 05.03.2010<\/em><\/p>\n\n\n\n

Elu ei saa lasta kriisiaias soigudes raisku minna, letargiast on vaja v\u00e4lja murda.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anton T\u0161ehhov, \u201eKirsiaed\u201d. Lavastaja Hendrik T oompere jr, kunstnik Ervin \u00d5unapuu (k\u00fclalisena), muusikaline kujundaja Andrus Laansalu (k\u00fclalisena). M\u00e4ngivad Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Kersti Heinloo, Margus Prangel, Mait Malmsten, Raimo Pass, Harriet Toompere, Jan Uusp\u00f5ld v\u00f5i Ivo Uukkivi, Britta Vahur, Lembit Ulfsak, Kristo Viiding, Hendrik Toompere jr jr. Esietendus 7. II Eesti Draamateatri suures saalis.<\/p>\n\n\n\n

Meest s\u00f5nast \u2026<\/p>\n\n\n\n

Milline l\u00e4htekoht v\u00f5iks lavastuse kritiseerimisel olla klaarim kui lavastaja enda selgitused oma t\u00f6\u00f6 kohta? Hendrik Toompere jr on Draamateatri kodulehel kirjutanud T\u0161ehhovi \u201eKirsiaia\u201d lavastusest paljulubavalt: tavap\u00e4rase \u201eigava tundlemise\u201d asemel lubatakse kom\u00f6\u00f6diat, milles ei puudu \u201ekeerukad intriigid nii armumiste kui \u00e4ri pinnalt. On v\u00e4rvikaid tegelasi, kes on nagu \u00fcks \u00fchele meie igap\u00e4evasest elust maha kirjutatud. Rollid on v\u00f5imsad ja neist unistab iga n\u00e4itleja\u201d. Voil\u00e1! Draamateater teab, mida teatrik\u00fclastaja ihkab: Jan U usp\u00f5llu paljas \u00fcleelusuurune \u00fclakeha kesklinna plakatistendidel on turvaline v\u00f5te mobiliseerimaks ka naeruhimulisemat publikut, kes traditsioonilisse, ps\u00fchholoogilise teatri vormi vangistatud T\u0161ehhovit vaatama ei tuleks. Selles osas, et ps\u00fchholoogilist teatrit seekord ei n\u00e4e, on Toomperel \u00f5igus.<\/p>\n\n\n\n

Muude lubaduste t\u00e4itmisega on veidi kehvemini: naerda eriti ei saa, suuri rolle ei s\u00fcnni ning ka lavastuse suhestamine igap\u00e4evaeluga n\u00f5uab veidi rohkem pingutamist kui m\u00f5ne v\u00e4rvika t\u00fc\u00fcbi \u00e4ratundmise r\u00f5\u00f5m. Toompere lavastuse v\u00e4\u00e4rtused peituvad mujal: tihe ja pikaaegne koost\u00f6\u00f6 kunstnik Ervin \u00d5 unapuuga on viinud oman\u00e4olise \u00fchise teatrikeeleni, mille avaldumist n\u00e4eme ka \u201eKirsiaias\u201d. Seda keelt iseloomustab eri reaalsustasandeid paljastavate s\u00fcrrealistlike nihestuste esteetika, mille saavutamiseks kasutatakse intensiivset v\u00e4list kujundlikkust, ja seda ka n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6s.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f6\u00f6rdumine klassika poole?<\/p>\n\n\n\n

Toompere stiiliga on seni sobinud paremini tekstid, mis haakuvad tema ekspressionistliku ja kergelt s\u00fcrreaalse omailmaga: hullused, efektid, afektid, s\u00f6\u00f6stud, trikid, naljad, \u017eestid, p\u00f6\u00f6rded, paugud ja h\u00fcpped, jooksmised ja joomised, karjumised ja k\u00e4gistamised, tantsumuusika, k\u00fc\u00fcnlad, suits, l\u00f5hnad, v\u00e4rvikad kost\u00fc\u00fcmid, rollim\u00e4ngud, lesbi- ja homosuhted, transvestia ja travestia ehk k\u00f5ik see, mida pakub avangardistlik dramaturgia. Toompere m\u00e4letatavasti alustaski lavastamist absurdist S\u0142avomir Mro\u017cekiga, kaks korda on ta teinud avangardist Bogus\u0142aw Schaefferit, neli korda Andrus Kivir\u00e4hka, lisaks on lavastatute seas olnud teatriuuendaja eesnimi Jevreinov, postmodernist Viktor Pelevin, bulgaaria n\u00fc\u00fcdiskirjanik Hristo Boj\u010dev maagilise satiiriga \u201ePolkovnik lendas \u00f5hku\u201d ning Jaak Tomberg ja Andreas W. (tehnoloogiline teater \u201eAurora temporalis\u201d \u2013 50 m2 liikuvaid ekraane, j\u00e4\u00e4st ja rauast dekoratsioonid). \u00dches hiljutises intervjuus \u00fctleb Toompere: \u201eProovin tulevikus teha kahte asja. Mu j\u00e4rgmine t\u00f6\u00f6 Draamateatris on T\u0161ehhovi \u201eKirsiaed\u201d. See on klassikaline materjal, mida proovime nihutada rohkem ajastule omasesse vormi. Ja ees on veel asju, mis l\u00e4hevad justkui klassikalise rea pealt. Aga mul on ka t\u00e4iesti teine plaan, kus ma proovin, mitte tekstiv\u00e4liselt, aga kehtivatele dramaturgiareeglitele ehitada \u00fcles \u00fche teise dramaturgia. Selleks kirjutan ise n\u00e4idendi, vabam\u00fc\u00fcrlastest\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Madis Kolk kirjutab tabavalt, et Toomperele istub paremini \u201ev\u00e4hem t\u00e4iuslik\u201d, l\u00f5petamata dramaturgia, selline materjal, milles oleks saladust, \u201emis ei oleks sinna saladusena sisse kirjutatud, vaid just kirjutamata j\u00e4etud\u201d\u00b9, et Toompere suver\u00e4\u00e4nsele loojanatuurile hingamisruumi j\u00e4\u00e4ks. S\u00f5na \u201ehingamisruumi\u201d tuleks siinkohal m\u00f5ista otseses, ruumilises t\u00e4henduses, sest et ruumiteadlikkusel, ruumipoeetikal on Toompere\u00d5unapuu lavastustes sageli m\u00e4\u00e4rav roll. Kui \u00f5nnestunumatel juhtudel (nt \u201eToat\u00fcdrukud\u201d ja \u201eSymbolistid\u201d) on Toompere-\u00d5unapuu ruumipoeetilised taotlused olnud m\u00f5\u00f5dutundelised ning end n\u00e4idendi tekstiga sobitanud, siis nt Kafka \u201eLossi\u201d puhul (mille dramatiseeringu Toompere ise romaani p\u00f5hjal tegi) kippus lavaruumi m\u00e4rgiline ja f\u00fc\u00fcsiline inensiivus n\u00e4itlejat\u00f6id summutama. T\u0161ehhovi \u201eKirsiaia\u201d puhul on Toompere j\u00e4\u00e4nud tekstitruuks, mist\u00f5ttu vaatajal ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle kui hinnata, kuiv\u00f5rd kaks loojat korraga lavale mahuvad, veidi p\u00f6\u00f6rane toomperelikkus ja klassikaline t\u0161ehhovlikkus kokku passivad. Toompere esimene p\u00f6\u00f6rdumine klassika poole Dostojevski romaani \u201eSortsid\u201d dramatiseering Draamateatris 2007. aastal, polnud teab mis \u00f5nnestumine. \u201eKirsiaia\u201d puhul nii \u00fchest hinnangut anda ei saa. \u00dchelt poolt v\u00f5iks arvata, et \u201eKirsiaed\u201d Toomperele istub, sest l\u00f5petamatus, m\u00e4\u00e4ratlematus, ebakindlus on selle n\u00e4idendi ps\u00fchholoogiline imperatiiv. Teisalt tuleb k\u00fcsida, kas Toompere ekspressiivne teatrilaad seekord dramaturgias peituvaid (T\u0161ehhovi tegelaste ps\u00fc\u00fchikas varjuvaid) saladusi suisa puutumata ei j\u00e4ta ning kas Toompere ja \u00d5unapuu ei eelista T\u0161ehhovi teksti interpreteerimise asemel hoopis ruumipoeetiliste vahenditega oma T\u0161ehhovi-tunnetust pelgalt illustreerida?<\/p>\n\n\n\n

\u201e\u00dcleeile surin\u201d<\/p>\n\n\n\n

Sellise k\u00fcsimuseasetuse p\u00f5hjustajaks on k\u00f5igepealt eba\u00fchtlane n\u00e4itlejaansambel, mis, nagu mulle tundub, viitab lavastaja ebakindlusele v\u00e4ljendusvahendite valikul \u00fcldisemalt v\u00f5i siis vastupidi, erakordsele enesekindlusele, mis on lubanud lavastaja traditsioonilise rolli (n\u00e4itlejatele \u00fclesannete p\u00fcstitamise ja ansamblim\u00e4ngu dirigeerimise) vahetada lavakujundaja oma vastu. On ainult \u00fcks osat\u00e4itmine, mis paistab silma intensiivse sisetegevusega ja mis ps\u00fchholoogilise teatri vahenditega terviklikult v\u00e4ljendab t\u0161ehhovlikkust: \u00fclevust, mida alandab muie, ning igavikulisust, mis avaldub argip\u00e4evases2. See on Merle Palmiste Ranevskaja, majanduslikult laostunud glamuurne aadliproua, kelle tragikoomilisust Palmiste nii peenelt n\u00fcansseerib, et vaataja leiab end eneselegi ootamatult kangelannat muigvel sui imetlemas. Inimese kohta, kes on kedagi haletseval muigel imetlenud, v\u00f5ib juba \u00f6elda, et ta on T\u0161ehhovit n\u00e4inud. Aga Ranevskajast ei piisa. \u00dclej\u00e4\u00e4nud rollid on suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral lihtsustatud, \u00fcheplaanilised, t\u00fc\u00fcbi tasemel, v\u00e4lise tegevusega ja atribuutikaga maskistatud, kujundatud. Lavastuse p\u00f6\u00f6rane tempo, mille taktis \u00fcks stseen teisele sisse s\u00f5idab, ei v\u00f5imalda Palmiste esitatud elusate v\u00e4ikeste hetkede esteetikal kordagi Toompere\u00d5unapuu seisundimasina \u00fcle domineerida. Seda enam, et Ranevskaja olulisim partner, Mait M almsteni Lopahhin on pigem t\u00fc\u00fcp, mitte indiviid \u2013 Malmsteni m\u00e4ngitud t\u00f5usiku identiteedikriis v\u00e4ljendub vaid s\u00f5nades, hetkekski lihaks saamata, mingeid tundevarjundeid pole tema puhul isegi mitte aimata. Lisaks Palmistele aimdub ps\u00fchholoogilise m\u00e4ngu taotlusi ka Kersti Heinloo Varjas, kuid need taotlused j\u00e4\u00e4vad Varja kortsus kulmu taha lukku, liig agressiivseks ja hirmutavaks on see Lopahhinisse armunud neiu m\u00e4ngitud.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5si, \u201eKirsiaia\u201d tegelased eksisteerivadki k\u00f5ik omaenda suver\u00e4\u00e4nses maailmas, ent Toompere lavastuses on tegelased \u00fcksteisest peaaegu t\u00e4ielikult s\u00f5ltumatud, eraldatud, ilma et neid avada v\u00f5ivaid suhteid laval m\u00e4rgata oleks. Margus Prangeli Gajevi on lavastaja \u00fcldse t\u00e4helepanuta j\u00e4tnud, tema puhul ei saa isegi t\u00fc\u00fcbist r\u00e4\u00e4kida: nii t\u00fckeldatud ja juhuslik on Ranevskaja venna lavaelu. Tegelaste liigne lihtsustatus, nende \u00fcksikute omaduste ebaloomulik, kunstlik \u00fcleintoneeritus ja sellega kaasnev puisus (aga ka pidev tehisliku pinge \u00fclevalhoidmine meeletu tempo ja peaaegu katkematult k\u00f5lava veidi n\u00e4rvilise taustamuusikaga) v\u00f5ivad olla p\u00f5hjuseks, miks Toompere \u201eKirsiaia\u201d koomika j\u00f5uetuna lavalaudadele lebama j\u00e4\u00e4b. T\u00f5si, koomilisus on \u201eKirsiaia\u201d puhul \u00fcks raskemini ohjatavaid k\u00fclgi, T\u0161ehhovi tegelasi on ikka tragikoomilisteks peetud ja Toompere v\u00e4ites, et \u201eT\u0161ehhovi lavastused kipuvad tihti just seda [koomilisuse] aspekti v\u00e4listama\u201d ja seet\u00f5ttu \u201emuutuvad aeglaseks ja igavaks tundlemiseks\u201d, v\u00f5ib leida tubli annuse kriitikat nende aadressil, kes T\u0161ehhovi koomilist registrit ei valda. \u201eMeie lavastuses midagi sellist ei juhtu,\u201d lubab lavastaja ennatlikult. Vastuolu T\u0161ehhovi tegelaste k\u00f5neldu-ihaldatu ning nende objektiivse olemuse vahel on farsilik: t\u00f5usikust matsipoeg Lopahhin \u00f5petab eblakat teenijannat Dunja\u0161at (Britta Vahur) teadma oma kohta \u00fchiskonnas, igavene \u00fcli\u00f5pilane Trofimov (Kristo Viiding) r\u00e4\u00e4gib \u00f5hinal vajadusest t\u00f6\u00f6d teha ja sarjab intelligentsi j\u00f5uetust, Ranevskaja kaebleb m\u00f5isa allak\u00e4igu \u00fcle, kuid ei tee midagi, et olukorda lahendada jne. Toompere aga on \u201eKirsiaia\u201d lavastanud pigem kergelt s\u00fcrrealistlikus kui farsilikus v\u00f5tmes ja panustab t\u00fc\u00fcpide v\u00e4lisele groteskile, j\u00e4ttes v\u00e4lja m\u00e4ngimata tegelastes peituva vastuolu elul\u00e4hedase humoorikuse. Toompere koomika on osutamise ja osatamise koomika: kuidas muidu seletada teenijanna Dunja\u0161a \u201et\u00e4ieliku blondiini\u201d kuvandit, \u0160arlotta (Harriet Toompere) ja Jepihhodovi (Jan U usp\u00f5ld v\u00f5i Ivo U ukkivi) taandamist stand-up-koomikute paariks, logelejast filosoofi Trofimovi riietamist budistliku munga narri\u00fcrpi, idealistliku Anja (Mari-Liis L ill) hipilikku v\u00e4ljan\u00e4gemist v\u00f5i t\u00f5usikust teenijapoisi Ja\u0161a (Hendrik T oompere jr jr) tobed\u00e4ndilikkust? See on maailm, kus tegelased ei j\u00e4\u00e4 alla mitte oma sisemisele j\u00f5uetusele, vaid v\u00e4lisele tehislikule m\u00e4\u00e4ratletusele, kus t\u00fc\u00fcpe ei piiritle isikuomadused ja ps\u00fchholoogilised motiivid, vaid neid kattev ja \u00fcmbritsev atribuutika: sigar ja keigarlik k\u00f5nemaneer Ja\u0161al, revolver ja stepikingad Jepihhodovil, l\u00f5\u00f5tsmoonik ja budistir\u00fc\u00fc Trofimovil, \u00fclepingutatud aktsent ja ohter tsirkuseatribuutika \u0160arlottal. Eks ole seegi ajastu m\u00e4rk.<\/p>\n\n\n\n

Kui keegi t\u00fc\u00fcpidest koomiliselt m\u00f5jub, siis Jan Uusp\u00f5llu \u201eeksistentsialist\u201d Jepihhodov, kelle komistamistes ja \u00e4pardumistes on chaplinlikku koomikat (Ivo Uukkivi Jepihhodov on pigem kurva kuju r\u00fc\u00fctel kui kloun), Raimo Passi s\u00fcmpaatne purjutaja Pi\u0161t\u0161ik ja Lembit U lfsaki vana kurt toapoiss Firss. Ulfsaki esitatud Firss on k\u00f5ndiv laip. \u201eMul on nii hea meel, et sa veel elad,\u201d \u00fctleb Ranevskaja etenduse alguses Firsile. \u201e\u00dcleeile,\u201d vastab Firss. Gajev k\u00fcll selgitab, et Firsil on kuulmisega kehvasti, kuid Ulfsaki zombilikku olekut j\u00e4lgides tundub, et tema tegelaskuju tahtis \u00f6elda: \u201e\u00dcleeile surin\u201d. Sellele viitab ka s\u00fcndmus hilisemast stseenist: Gajev tahab Firsile tekki \u00f5lgadele panna, aga see libiseb \u00fcle, langeb maha, reaalset takistust kohtamata, justnagu oleks Firsi asemel ruumis ainult tema kummituslik n\u00e4htumus. Firss, kes kehastab m\u00f6\u00f6dunud stabiilsete aegade v\u00e4\u00e4rtusi, \u201ekuldseid\u201d p\u00e4risorjuse aegu, mil suhted \u00fchiskonnas olid turvaliselt m\u00e4\u00e4ratletud, on Toompere lavastuses oluline kuju, seda olulisust r\u00f5hutatakse ka lavastuse l\u00f5pul, mil toolis raamatut lugev teener lae alla t\u00f5stetakse ning ta saab surmarahus ignoreerida m\u00f5isast lahkujate n\u00e4rvilist sebimist.<\/p>\n\n\n\n

Kriis kui dekoratsioon<\/p>\n\n\n\n

Firss ja tema kummituslik olek ei naeruv\u00e4\u00e4rista ainult \u00fchiskonna m\u00e4lus ekslevat \u201eajaloolist t\u00f5de\u201d, tal on lavastuses ka siduv funktsioon: Firss on omamoodi vahemeheks Toompere\u00d5unapuu ruumipoeetika ja T\u0161ehhovi teksti vahel. Samasugust \u201e\u00fclelibisemist\u201d nagu eelkirjeldatud teki kukkumise stseenis n\u00e4eme kohe lavastuse alguses. Lopahhin ja Dunja\u0161a magavad trosside k\u00fcljes rippuval kaldes tasapinnal, millel on kujutatud stiliseeritud vanaaegne m\u00f5isainterj\u00f6\u00f6r. Tasapind t\u00f5useb vertikaalasendisse, asetub taustale dekoratsiooniks ning Lopahhin ja Dunja\u0161a libisevad sellelt lavale. Efektne (ja lavastuse l\u00f5pus korduv) lahendus annab kohe alguses lavakujundusele m\u00e4rgilise m\u00f5jususe. Kui lavale ilmub Jepihhodov, kirsioks n\u00e4pus, ja \u00fcritab oksa edutult asetada dekoratsioonile joonistatud lauale, libiseb see lavap\u00f5randale, kahem\u00f5\u00f5tmelise lauapinna takistust kohtamata. Maha- ja \u00fclelibisemine on nii m\u00e4rgiliselt kui ka afektiivselt m\u00f5jus ja leidlik teatraalne vahend, et kujutada eri reaalsuste, ajastute ja v\u00e4\u00e4rtusruumide \u00fcksteisest v\u00f5\u00f5randatust. M\u00f5is, see v\u00e4\u00e4rtusruum, mille maham\u00fc\u00fcmise, kadumise p\u00e4rast tegelased nii mures on ja mida Lopahhin nii v\u00e4ga himustab, pole miskit muud kui fiktsioon, dekoratsioon, kujutelm, millel puudub tegelaste eluga puute- ja haakepind. Lopahhini kuulsa tantsustseeni (p\u00e4risorja j\u00e4reltulija naaseb m\u00f5isa v\u00f5lgade katteks korraldatud oksjonilt, kus temast on saanud m\u00f5isnik) asemel n\u00e4eme, kuidas Malmsten dekoratsioonile viskub, et sealt j\u00e4lle, nagu etenduse alguseski, maha libiseda. Kriis isiklikus ja \u00fchiskondlikus elus on pigem subjektiivne kui objektiivne n\u00e4htus, n\u00e4ivus, millega inimene oma elu dekoreerib, et end elusana tunda, ent millelt ta takistusi \u2013 t\u00f5endeid oma elusolemisest \u2013 leidmata maha libiseb.<\/p>\n\n\n\n

Sellised veidrad olevused on Ranevskaja m\u00f5isa elanikud, sugugi mitte ainult venelikud oma olemisviisis. Budistliku munga r\u00fc\u00fcsse riietatud, \u201evirgunud\u201d Trofimov ja temaga s\u00f5brustav Anja on ainsad, kellele tundub \u00fchest kriisist teise, \u00fchest \u201eseitsmesaja-aastaset orja\u00f6\u00f6st\u201d teise libisemine eluviisina m\u00f5istmatu ja m\u00f5ttetuna. Nende meeled on virged, nende v\u00e4rske pilk on valmis n\u00e4gema repressioonide, k\u00fc\u00fcditamiste, kollektiviseerimise, kauboikapitalismi, kommunismiviha, t\u00f5siisamaalisuse v\u00f5i siis lihtsalt bensiinihinna t\u00f5usust tekkinud masenduse kulisside taha. Nad on puhtad, nende olemine on kergem, seet\u00f5ttu n\u00e4eme neid tasapinnal teistest k\u00f5rgemale t\u00f5stetavat, nagu kummituslikku Firssigi n\u00e4idendi l\u00f5pus. Elus on palju muud, olulisemat, t\u00f5elisemat kui kriisilembus, \u00fctlevad Trofimov ja Anja. Elu ei saa lasta kriisiaias soigudes raisku minna, letargiast on vaja v\u00e4lja murda, n\u00e4ivad Toompere ja \u00d5unapuu varjamatu irooniaga sedastavat. Seega on lavastusel oma aktuaalne sotsiaalne s\u00f5num. T\u00f5si, olen kuulnud ka (m\u00f5neti p\u00f5hjendatud) arvamusi, mille kohaselt T\u0161ehhovi \u00fchiskonnakriitilise n\u00e4idendi alusel valminud lavastuse \u00fcheks suuremaks puuduj\u00e4\u00e4giks olevat v\u00e4hene sotsiaalsus, n\u00f5rk haakuvus Eesti \u00fchiskonna valupunktidega. Toompere lavastus olevat liiga endassesuletud, keskendunud oma m\u00e4ngudele, selle asemel et k\u00f5nelda \u201eelust enesest\u201d, nagu lubatud. Mine v\u00f5ta kinni.<\/p>\n\n\n\n

Lunastaja-kapp<\/p>\n\n\n\n

Semiootikatudengitele on Toompere-\u00d5unapuu lavastuse kujundus kahtlemata maiuspala, siit jagub materjali mitmeks kursuset\u00f6\u00f6ks teemal \u201eT\u0161ehhovlikkuse avaldumine Toompere \u201eKirsiaia\u201d ruumik\u00e4situses\u201d. Lavakujunduslike vahenditega on loodud m\u00e4rgiliselt korrastatud ruum, mille k\u00fclluslikkuse taustal paistavad n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d veelgi \u00f5hemad. Lavastuse eri v\u00e4ljendusvahendite ebatavalist proportsiooni iseloomustab n\u00e4iteks ka see, et Palmiste Ranevskaja ja Uusp\u00f5llu Jepihhodovi k\u00f5rval j\u00e4\u00e4b lavategelastest k\u00f5ige eredamalt meelde vana riidekapp. Kapp on lavastuse ruumipoeetika teine oluline element libisemisesteetika k\u00f5rval. T\u0161ehhovi tekstis on absurdih\u00f5nguline stseen, kus Gajev peab lastetoas seisvale sajaaastasele riidekapile vaimustunult \u00fclistusk\u00f5ne. Toompere on absurdset kujundit v\u00f5imendanud: Gajev mitte ainult ei r\u00e4\u00e4gi kapiga, vaid ka elab osa oma lavaelust kapis, Gajevil on kapiga viha-armastuse suhe, mis l\u00f5pustseenis p\u00e4\u00e4dib kapi r\u00fcvetamisega, tema pihta s\u00fclitamisega. Seej\u00e4rel koristatakse kapp lavalt, et ruumi teha Lopahhini kirsipuidu\u00e4ri saadusele: suurele s\u00f6\u00f6gipulkade kastile.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndmuse m\u00e4rgilist m\u00f5ju suurendab kapi k\u00fcljele maalitud ikoonlik Lunastaja portree. Kui T\u0161ehhovi tekstis r\u00e4\u00e4givad tegelased kapiga, siis lavastaja Toompere jr annab s\u00f5na ka kapile endale: \u00e4hvardavp\u00fchalike helide saatel liigub m\u00f6\u00f6bliese lavas\u00fcgavusest ettepoole, Lunastaja silmn\u00e4gu valguse ja varjude m\u00e4ngus helklemas. Lea Tormis on \u00f6elnud, et T\u0161ehhovi lavastamise vahendid peaksid olema pisut varjatud vahendid.3 Toompere kasutab aga tugevaid, paljastavaid vahendeid, v\u00e4hemalt n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6de kohta v\u00f5ib \u00f6elda, et neid \u00fchendab teatud ekshibitsionistlikkus, v\u00e4ljapoole p\u00f6\u00f6ratus, sunnitus alasti, pindmisele kujundlikkusele. Kui miski Toompere lavastuses \u00fcldse saladuseks j\u00e4\u00e4b, siis on see Lunastaja-kapi sisemus, varjatud ja p\u00fcha ruum (just nagu vene \u00f5igeusu kiriku ikonostaasitagune, kuhu lastakse ainult p\u00fchitsetud), mis vaikides vastandub labasele lavaelule. See kapisisese pimeda elu saladuslikkus on Toomperel huvitav n\u00fcke: vaataja t\u00e4idab selle \u00f5\u00f5nsa m\u00e4rgi endale tuttava tundmatusega, s\u00f5ltuvalt sellest, millised luukered tema alateadvuse kapiuste taga end liigutama hakkavad. Minul seostub kapp kahe \u00fcrgse tundmuse v\u00f5i j\u00f5uga. M\u00e4letan, kuidas mu kolmeaastane kaksikvend p\u00f5leva k\u00fc\u00fcnlaga ema-isa riidekappi ronis, sest ta tahtis n\u00e4ha \u201ekui pime kapis on\u201d. Ema sai \u00f5nneks jaole, enne kui siiras lapselik teadmishimu venna tappa j\u00f5udis. Meenus ka see, kuidas me teismeliseeas klassivendadega esimest korda viina otsustasime mekkida ning kuidas ma kapist ema-isa varutud talongiviina varastasin. Kapp piinab mind mu unen\u00e4gudes siiani. Need on vaid paar proosalist n\u00e4idet, kuidas tolle kummalise kapi saladus vaataja alateadvuse soppidesse v\u00f5ib pugeda. Igatahes on kapisisese ja kapiv\u00e4lise lavaruumi vastandus m\u00f5jus ruumipoeetiline v\u00f5te, mis hoiab Toompere lavastust hulga tugevamini koos kui teksti kiirk\u00e4igul ette kandvad ja laval \u00fclehelikiirusel liikuvad n\u00e4itlejad.<\/p>\n\n\n\n

Etendus on kommunikatsiooniakt<\/p>\n\n\n\n

Mati Unt on kirjutanud, et igas n\u00e4idendis peitub v\u00e4ltimatu potents saada lavastuseks4. M\u00f5ni konservatiivsem teatrik\u00fclastaja v\u00f5ib Toompere lavastust n\u00e4inuna k\u00fcsida, et kas T\u0161ehhovi \u201eKirsiaia\u201d v\u00e4ltimatu potents ei peitugi peamiselt selle tegelastes, omas ajas oma elu asjatult keeruliseks elavates ilusates haledates inimestes, keda me aga Toompere lavastuses ei n\u00e4e? Ja veel: kas ps\u00fchholoogilise teatri vahenditeta teostatud T\u0161ehhovi lavastust, kus teine plaan, alltekstid sootuks lavastamata j\u00e4etakse, v\u00f5ib \u00fcldse T\u0161ehhovi interpreteerimiseks pidada v\u00f5i on tegemist pigem T\u0161ehhovi teksti kasutamisega ettek\u00e4\u00e4ndena oma ruumipoeetiliste harjutuste sooritamiseks? Mina nii resoluutseid k\u00fcsimusi ei esita, sest ma ei oska nendele vastata. \u00dcks k\u00fcsimus aga ei anna rahu: mida korralikud rollid, kaasakiskuvad, sisemisi kujundeid kandvad n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d oleksid Toompere-\u00d5unapuu lavastuselt \u00e4ra v\u00f5tnud, kas tulemus oleks selle v\u00f5rra vaesem, m\u00e4rgiliselt v\u00e4hem rikas?<\/p>\n\n\n\n

Vaevalt k\u00fcll. Teatrikeel on kasutu, kui seda ei tarvitata k\u00f5nelemiseks. Etendus on eelk\u00f5ige kommunikatsiooniakt ja alles siis kunstiteos. Kunst peab m\u00f5juma, haarama, et ta vaatajani j\u00f5uaks, ja pole midagi teha \u2013 teatris suudab t\u00f5eliselt haarata, m\u00f5juda eelk\u00f5ige n\u00e4itleja. Mitte et ma ps\u00fchholoogilist teatrit T\u0161ehhovi lavastamisel kohustuslikuks teatrilaadiks pean, aga proportsioonid peavad sellegipoolest paigas olema. Toompere-\u00d5unapuu \u201eKirsiaed\u201d m\u00f5jub eksoskeletoorse tehnoteatrina, kus n\u00e4itleja on pelk dekoratsioon lavastaja idee taustal, kus (T\u0161ehhovi) autorikontekstis nii olulist rolli m\u00e4ngiv inimene j\u00e4\u00e4b visuaal- ja k\u00f5laefektide varju, h\u00f5rk elus kude kitiinkesta sisse l\u00f5ksu. Kui Toompere suutnuks \u201eKirsiaias\u201d \u00fchendada m\u00e4rgiliselt rikka teatrilaadiga ka korraliku n\u00e4itlejare\u017eii, oleks tegemist suurep\u00e4rase lavastusega. Selle asemel n\u00e4eme erakordselt huvitavat lavastust, mida on surmavalt igav vaadata.<\/p>\n\n\n\n

1 Vt festivali \u201eOmadraama 2006\u201d veebilehte<\/p>\n\n\n\n

2 Nii on m\u00e4\u00e4ratlenud \u201et\u0161ehhovlikkust\u201d Reet Neimar<\/p>\n\n\n\n

3 Lea Tormis, Mitte ainult \u201eKirsiaiast\u201d \u2013 Sirp ja Vasar, 25. II 1972, nr 8<\/p>\n\n\n\n

4 Mati Unt, Interpreteerida v\u00f5i mitte EP L 27. XI 1999.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Meelis Oidsalu, Sirp, 05.03.2010 Elu ei saa lasta kriisiaias soigudes raisku minna, letargiast on vaja v\u00e4lja murda. Anton T\u0161ehhov, \u201eKirsiaed\u201d. Lavastaja Hendrik T oompere jr, kunstnik Ervin \u00d5unapuu (k\u00fclalisena), muusikaline kujundaja Andrus Laansalu (k\u00fclalisena). M\u00e4ngivad Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Kersti Heinloo, Margus Prangel, Mait Malmsten, Raimo Pass, Harriet Toompere, Jan Uusp\u00f5ld v\u00f5i Ivo Uukkivi, Britta […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[83,94,303,205],"class_list":["post-9670","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-draamateater","tag-hendrik-toompere","tag-kirsiaed","tag-meelis-oidsalu"],"acf":[],"yoast_head":"\nKriisiaed - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kriisiaed - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Meelis Oidsalu, Sirp, 05.03.2010 Elu ei saa lasta kriisiaias soigudes raisku minna, letargiast on vaja v\u00e4lja murda. Anton T\u0161ehhov, \u201eKirsiaed\u201d. Lavastaja Hendrik T oompere jr, kunstnik Ervin \u00d5unapuu (k\u00fclalisena), muusikaline kujundaja Andrus Laansalu (k\u00fclalisena). M\u00e4ngivad Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Kersti Heinloo, Margus Prangel, Mait Malmsten, Raimo Pass, Harriet Toompere, Jan Uusp\u00f5ld v\u00f5i Ivo Uukkivi, Britta […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2020-10-20T11:08:02+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-10-20T11:08:03+00:00\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"14 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kriisiaed\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kriisiaed\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Kairi Kruus\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"headline\":\"Kriisiaed\",\"datePublished\":\"2020-10-20T11:08:02+00:00\",\"dateModified\":\"2020-10-20T11:08:03+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kriisiaed\\\/\"},\"wordCount\":2751,\"commentCount\":0,\"keywords\":[\"Draamateater\",\"hendrik toompere\",\"Kirsiaed\",\"Meelis Oidsalu\"],\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kriisiaed\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kriisiaed\\\/\",\"name\":\"Kriisiaed - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2020-10-20T11:08:02+00:00\",\"dateModified\":\"2020-10-20T11:08:03+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kriisiaed\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kriisiaed\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kriisiaed\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kriisiaed\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\",\"name\":\"Kairi Kruus\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Kairi Kruus\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/kairi\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kriisiaed - Draamateater","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kriisiaed - Draamateater","og_description":"Meelis Oidsalu, Sirp, 05.03.2010 Elu ei saa lasta kriisiaias soigudes raisku minna, letargiast on vaja v\u00e4lja murda. Anton T\u0161ehhov, \u201eKirsiaed\u201d. Lavastaja Hendrik T oompere jr, kunstnik Ervin \u00d5unapuu (k\u00fclalisena), muusikaline kujundaja Andrus Laansalu (k\u00fclalisena). M\u00e4ngivad Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Kersti Heinloo, Margus Prangel, Mait Malmsten, Raimo Pass, Harriet Toompere, Jan Uusp\u00f5ld v\u00f5i Ivo Uukkivi, Britta […]","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2020-10-20T11:08:02+00:00","article_modified_time":"2020-10-20T11:08:03+00:00","author":"Kairi Kruus","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Kairi Kruus","Est. reading time":"14 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/"},"author":{"name":"Kairi Kruus","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"headline":"Kriisiaed","datePublished":"2020-10-20T11:08:02+00:00","dateModified":"2020-10-20T11:08:03+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/"},"wordCount":2751,"commentCount":0,"keywords":["Draamateater","hendrik toompere","Kirsiaed","Meelis Oidsalu"],"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/","name":"Kriisiaed - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2020-10-20T11:08:02+00:00","dateModified":"2020-10-20T11:08:03+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kriisiaed\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kriisiaed"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8","name":"Kairi Kruus","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","caption":"Kairi Kruus"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/kairi\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9670","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9670"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9670\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9670"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9670"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9670"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}