{"id":9685,"date":"2020-10-20T14:41:38","date_gmt":"2020-10-20T11:41:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=9685"},"modified":"2020-10-20T14:41:39","modified_gmt":"2020-10-20T11:41:39","slug":"selge-nagu-seebivesi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/selge-nagu-seebivesi\/","title":{"rendered":"Selge nagu seebivesi"},"content":{"rendered":"\n

Meelis Oidsalu, Sirp, 20.05.2010<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ingomar Vihmari \u201eJohn Gabriel Borkman\u201d ei aja taga Ibseni s\u00fcgavust ega maagilisust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selge nagu seebivesi Ingomar Vihmari \u201eJohn Gabriel Borkman\u201d ei aja taga Ibseni s\u00fcgavust ega maagilisust. Henrik Ibseni n\u00e4idendi \u201eJohn Gabriel Borkman\u201d lavastamine n\u00e4ib praeguse majanduskriisi valguses turvalise valikuna: p\u00f5hjak\u00e4inud Skandinaavia pankuri hingepiinade tunnistamine peaks siinse masuleva teatrik\u00fclastaja hinge kenasti kosutama. Oma villa \u00fclekorrusele sulgunud egomaniakist Borkman (Jaan R ekkor) ootab p\u00e4rast kaheksat vangis veedetud aastat n\u00f5drameelse k\u00e4rsitusega, et pank, mille ta p\u00f5hja oli lasknud, ta uuesti t\u00f6\u00f6le ennistaks. Ka alakorrusel pole vaimse tervisega lood paremad: Borkmani h\u00fcsteerilise abikaasa Gunhildi (Kersti Kreismann) kinnisideeks on takistada oma poja Erharti (Uku U usberg) iseseisvumist. Majja saabub Gunhildi \u00f5de Ella Reintham (Maria Avdju\u0161ko), kes soovib oma elu viimased kuud (Ellal on tuvastatud surmat\u00f5bi) veeta \u00f5epoeg Erhartiga. Erhart aga on armunud temast vanemasse proua Wiltonisse (Kleer M aibaum), kes noore poisi l\u00f5puks surma- ja hullumeelsete k\u00fc\u00fcsist p\u00e4\u00e4stab.<\/p>\n\n\n\n

Eelmises, 1996. aastal Vanemuises Jaan Toominga lavastatud \u201eJohn Gabriel Borkmanis\u201d oli \u201eigavikulist m\u00f5\u00f5det\u201d, \u201es\u00fcvareaalsust\u201d, oli oma r\u00fctm ja intensiivsus*, mis Ibseni maagilisust p\u00fchitses. Vanemuise lavastuses oli laval kahekorruseline maja ja kui John Gabriel raskel sammul \u00fclakorrusel edasi-tagasi k\u00e4is, m\u00f5jusid ta kohta \u00f6eldud s\u00f5nad \u201ehaige hunt, kes puuris k\u00f5nnib\u201d t\u00e4ies j\u00f5us ja s\u00fcnguses. Lavastaja Ingomar Vihmar Eesti Draamateatris s\u00fcgavust ega maagilisust taga ei aja, tema lavastuses t\u00e4histavad Borkmani samme k\u00f5larites kr\u00f5bisev kahvatu heli ja villat l\u00e4bipaistva kilega katvad seinad, mille vahel elutsevate tegelaste h\u00fcsteeriline agoonilisus sarnaneb m\u00f5ranenud akvaariumi p\u00f5hjas visklevate kalade omaga.<\/p>\n\n\n\n

Lavastaja on Ibseni n\u00e4idendi tegelased \u201ekuivale j\u00e4tnud\u201d, elusate inimeste asemel n\u00e4eme surnud, stamplikke, karikeeritud kujusid, kes oleks justkui \u201eKodu keset linna\u201d seriaalist lavale astunud. Seda muljet kehutab n\u00e4itlejate valik: nii Kersti Kreismann kui ka Kleer Maibaum l\u00f6\u00f6vad nimetatud seebikas kaasa. Kui Borkmani ossa oleks Rekkori asemel valitud \u201eKodu keset linna\u201d peaosaline Martin Veinmann, v\u00f5inuks kolmiku Kreismann Maibaum-Veinmann seebikast p\u00e4rit rollisaba m\u00f5juda taotlusliku nihestusena. Seebiooperlikule esteetikale r\u00f5hub ka Jaanus Vahtra kost\u00fc\u00fcmikujundus. Gunhild Borkmani vulgaarne rikkuriproua kost\u00fc\u00fcm, aga ka John Gabrieli ja Ella Reinthami (millist ebaorgaanilist parukat pidi Avdju\u0161ko kandma!) \u00fcheksak\u00fcmnendate look viib n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6dest alguse saava Ibseni n\u00e4idendi esteetilise lamestamise ka visuaalias l\u00f5puni: meenub kunagine Toomas Kirsi j\u00f5lesari \u201eSalmonid\u201d, kus rikkureid kujutati just niisama ilusas riietatuses. Samas Borkmanite poeg Erhart on riietunud moodsalt. Ei oska \u00f6elda, kas just selle rolli tarbeks, aga Uku Uusberg on oma tavap\u00e4rasest kr\u00e4supeast veidi l\u00fchema fassongi kasuks loobunud ja n\u00e4eb seet\u00f5ttu v\u00e4lja eriti moodne, misl\u00e4bi peresisene p\u00f5lvkondadevaheline l\u00f5he saab ajatempli: \u00fcheksak\u00fcmnendate edukad vs. uuel sajandil t\u00e4iskasvanuks saanud noored.<\/p>\n\n\n\n

Oluline lavastust l\u00e4biv tegevus on telekavaatamine (telerit laval pole, seda markeeritakse l\u00f5dva pilguga publikusse vahtides). N\u00e4idendi \u00fchel ps\u00fchholoogiliselt pingestatuimal hetkel, mil poeg Erhart ema-isaga h\u00fcvasti j\u00e4tab, vahivad Borkmanid ainiti teleris jooksvat seebikat, kuulmata poja lahkumiss\u00f5nu. Tegelaste saali suunatud t\u00fchjadest pilkudest tekib lava- ja teleruumi vahele huvitav peegliefekt, kaks anumat asetuvad vastakuti: k\u00f5le kiletatud lava ning kujuteldav, ainult helidega markeeritud telepurk \u2013 m\u00f5lema meediumi vahendusel pakutav (nii teleseep kui ka lavaelu) on \u00fchtviisi surnud, maitsetu, \u00f5\u00f5nes. Nii \u00fchendub telepurk teatrianumaga, seebiooperlikud (tele)ulmad (lava)tegelikkusega. Et tegelaste pilgud telerivaatamise ajal korduvalt publikut puurivad, hakkab hirm, et teatrianum omakorda saali lekkima hakkab ja piirid publiku \u00fcmber lokkava padumaterialistliku eduk\u00e4situse ja selle tagaj\u00e4rgi kuvava ko\u0161maarse lava-tele-tegelikkuse vahel h\u00e4gunevad \u2026 Eriti v\u00f5ikalt m\u00f5jub selle hirmu haardes lavastuse l\u00f5pp, mil Borkman nagu muuseas hinge heidab, Gunhild talle seej\u00e4rel hooletult jope p\u00e4he viskab ja oma kaksik\u00f5e k\u00e4est haarab. Ella lausub l\u00f5pulause (\u201eMeie, kaks varju \u2013 \u00fcle surnukeha\u201d) \u00fcle absurdi \u00e4\u00e4rte paisutatud tehislikkusega, peletades \u00f6eldust kogu poeesia.<\/p>\n\n\n\n

Ja siis hakkab m\u00e4ngima ansambli Frankie Goes To Hollywood laul \u201eRelax, don\u2019t do it \u2026\u201d Kui hirmutavalt t\u00fchi v\u00f5ib olla \u00fcks elu, kui lame (ma ei kasuta seda s\u00f5na hinnangulises t\u00e4henduses) teatrilavastus? Rekkori k\u00f5netu nullstiilis l\u00f5tvuse ning Avdju\u0161ko undilikult v\u00f5\u00f5ritava ja \u00fcllatavalt enesek\u00fcllase veiderdamise vahel elab v\u00f5luvalt sooja lavaelu pankurih\u00e4rrat jumaldav s\u00f5ber Vilhelm Foldal (T\u00f5nu Kark). Kark m\u00e4ngib \u201ev\u00e4ikese inimese\u201d ullikeselikku rolli m\u00f5nusa \u00fcle-vindihuumoriga. Lavastuse l\u00f5pus tuleb murelik Foldal, kes on just auto alla j\u00e4\u00e4nud, oma t\u00fctart Fridat (Ulrike B rett U ukkivi) otsima. Saanud teada, et ta t\u00fctar p\u00f5genes koos Borkmani pojaga sellessamas autos, mis ta alla ajas, h\u00fc\u00fcab Foldal vaimustunult: \u201eKujuta ette, minu Fridake istus selles uhkes autos! Kas pole imestama panev, kuidas inimesel v\u00f5ib \u00f5nne olla!\u201d<\/p>\n\n\n\n

Selle absurdse stseeni \u00fcldistusv\u00e4gi annab lavastuse piinlikult alasti kistud p\u00e4evakajalisusele kargu, p\u00f5hjak\u00e4inud P\u00f5hjala pankurit jumaldava Foldali tegelaskuju muutub Kargu muhedas omamehelikus esituses oma haiglasev\u00f5itu heldimusega \u00e4ratuntavalt eestlaslikuks. Foldal oma vaimustuses on nii pimestatud, et ei n\u00e4e p\u00f5hjust tema raha hakkama pannud pankurih\u00e4rra halvustamiseks ega suuda m\u00e4rgata ka seda, kuiv\u00f5rd t\u00fchjaks muutub Borkmanite ainelise edu keskne kodanlik elu, kui sealt raha v\u00e4lja voolab nagu vesi akvaariumist. Rekkori, Kreismanni ja Uusbergi liiga kerge libisemine forte\u2019sse m\u00f5jub v\u00e4ikeses saalis ahistavana ning endise orkestrandina tean, et kui kohe alguses forte\u2019s m\u00e4ngida, siis j\u00f5uab publik v\u00e4sida enne, kui lugu poole peal. Nii juhtus ka seekord.<\/p>\n\n\n\n

Ingomar Vihmari l\u00f5bustav-lamestavalt arrogantsel Ibseni t\u00f5lgendusel on kaks puudust. Esiteks on lavastaja, kes summutab n\u00e4itlejavahendite rikkuse oma kontseptuaalse egoga, k\u00fcll meeldivalt reljeefselt \u201ekohal\u201d, kuid sel kohalolul on ebameeldiv, pisut repressiivne k\u00f5rvalmaik. Seda, mis juhtub lavastusega, kus n\u00e4itlejad pindmisse kuiva groteski, karikeerivatesse stampidesse (justnagu marionettnukud n\u00f6\u00f6ride otsa) vangistatakse, oleme hiljuti sealsamas Eesti Draamateatris Hendrik Toompere jr \u201eKirsiaia\u201c puhul n\u00e4inud. Sellist metateatrit, mille puhul m\u00e4ng ei toimu niiv\u00f5rd laval kui lavastaja peas, tehakse n\u00e4itlejate ja publiku afektiivse osaduse, emotsionaalse haaratuse arvelt.<\/p>\n\n\n\n

Teiseks: lavastaja v\u00f5imekus avaldub tema oskuses n\u00e4idend oma autentse hingusega t\u00e4ita. Pelgalt t\u00f5lgendamis- v\u00f5i aktualiseerimisl\u00f5bu p\u00e4rast klassikalise teksti lavastamine ilma vajaduseta seda hingestada v\u00f5ib k\u00fcll meelt lahutada ja huvitavgi olla (Vihmari lavastus on oma veidi pungilikus nihestatuses huvitav!), ent j\u00e4tab s\u00fcgaval vaataja hingesopis peituvad teatritundlad tuimaks. Sellise teatriga on samamoodi kui teleriga, mis pilti n\u00e4itab, ent millel heli puudub v\u00f5i vastupidi. M\u00f5lemal juhul on teler rikkis.<\/p>\n\n\n\n