{"id":9703,"date":"2020-10-20T15:05:47","date_gmt":"2020-10-20T12:05:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=9703"},"modified":"2020-10-20T15:05:48","modified_gmt":"2020-10-20T12:05:48","slug":"mitte-tulemine-pole-tahtis-vaid-see-mis-oelda-on","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/mitte-tulemine-pole-tahtis-vaid-see-mis-oelda-on\/","title":{"rendered":"Mitte tulemine pole t\u00e4htis, vaid see, mis \u00f6elda on"},"content":{"rendered":"\n

Margus Mikom\u00e4gi, Maaleht, 26.06.2010<\/em><\/p>\n\n\n\n

Draamateatri lavastus \u201cVassiljev ja Bub\u00f5r ta tegid siia\u2026\u201d on nii klassikaline teater, et m\u00f5jub meie \u00fcldises teatripildis eksperimendina.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Andrus Kivir\u00e4hki uues n\u00e4idendis, Merle Karusoo lavastuses on tegelased, kellel nimi, lugu ja n\u00e4gu. On sugu ja rahvus.
N\u00e4itlejatel on seljas h\u00e4sti\u00f5mmeldud kost\u00fc\u00fcmid, mis nende m\u00e4ngitud tegelaste maailma iseloomustavad. K\u00f5igi osaliste iseloomule annab tuge grimm, parukas, meeste habemed ja vuntsid on ses vast k\u00f5ige m\u00e4rgatavamad.
Lavakujunduse laternapost ja kaarsild, arhitekti joonestustahvel, armus\u00e4ngid ja kohvikulaud ei aja vaatajaid segadusse, vaid nimetavad \u00e4ra koha, kus tegevus parasjagu toimub.
Vanamoeliselt \u00fcllatav \u2013 eks seegi eel\u00f6eldud klassikalist t\u00e4henda \u2013 on p\u00f6\u00f6rdlava kasutamine.<\/p>\n\n\n\n

Alguses on lava t\u00e4is asju
Seda v\u00f5ib muidugi vaid pisidetailiks lugeda, aga ikka uhke tunne on vaadata tegelasi jalutamas nii, et \u00fcks neist liigub p\u00f6\u00f6rleval laval, teine sellel osal, mis ei p\u00f6\u00f6rle, ja on n\u00e4ha, et tegelikult seistakse paigal.
N\u00e4idendisse on kirjanik Kivir\u00e4hk kirjutanud sellise, lugedes s\u00fcdant soojendava remargi: \u201cHea meelega kirjutaksin ma siia, et surnud haihtuvad iseenesest, kuid tean, et nii lihtsalt see teatris kahjuks ei k\u00e4i. Niisiis sulavad nad lihtsalt pimedusse v\u00f5i keeravad koos lavaga kusagile, kus nad silma ei torka \u2013 justkui poleks neid kunagi olnudki.\u201d
Kuidas remark laval elama hakkab, tasub vaadata igatahes. Lihtsuses see ilu peidus on, n\u00e4itavad tegijad ses \u201ckeset S\u00fcdalinna\u201d seisvas teatris.
V\u00f5ib ju ette kujutada, kuidas praeguses virtuaalses elus saaks lavastada eestlasest ahjualuse tulemist vaatajate ette nii, et see v\u00f5iks olla mis tahes etenduse kulminatsioon. \u201cVassiljevis ja Bub\u00f5ris\u201d tuleb ahjualune lihtsalt ahju alt. T\u00e4htis ei ole tema tulemine, vaid hoopis see, miks ta tuleb ja mida tal \u00f6elda on.
Kivir\u00e4hki ahjualuse nimi on Enn (N), nagu k\u00f5igil eestlastel ses n\u00e4idendis. Ja kui vastusattuv eestlane on naine, on ta Ene.
Enn ja Ene on ette\u00fctlejad, kes teavad asju olevikus ja tulevikus, pidagu nad siis teenija, voorimehe v\u00f5i ettekandja ametit.
Nad teavad, et \u201cmeil, muide, veel on kaua laulda vaja, et saada targaks, paremaks ja h\u00e4\u00e4ks\u201d. Teavad ja \u00fctlevad selle ka v\u00e4lja. Otse.
Jah, isegi ahjualustel on nimed ja neil on, mida \u00f6elda, p\u00e4riselt. N\u00e4iteks \u00fctleb Enn selges eesti keeles: \u201cTeie, h\u00e4rra Bub\u00f5r, \u00e4rge siin \u00fcldse s\u00f6\u00f6ge, ei tasu, pole neil sakslaste kapsastel enam l\u00f5hna, v\u00e4rvi ega maitset. Sama, kui m\u00e4luks heina.
Ja vorstid on ka seest \u00f5\u00f5nsad, kui torkad kahvliga augu sisse, siis jookseb \u00f5hk susinal v\u00e4lja. Puhas silmamoondus, mitte toit.\u201d<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ris on p\u00e4ris ka m\u00e4ngult
Neid ausaid etten\u00e4gevaid Ennusid on kahjuks v\u00e4heks j\u00e4\u00e4nud. Me kaupmeestest valitsejad, mis tahes valdkonnas, v\u00f5iksid nad enda jaoks v\u00e4lja m\u00f5elda v\u00f5i teatrisse kobida, Ennusid kuulma. Karusoo ja Kivir\u00e4hki \u201cinimrinnus leidub inimuhkust\u201d ja etenduses \u201csedagi, mis pole ajalik\u201d.
See on \u00fcks teatrimaja ehitamise lugu kusjuures, ja \u201ck\u00f5ik, mis ta sees, on kordumatult suur\u201d.
Merle Karusoo lavastamise ja ka viimase lavastuse p\u00f5hisisu v\u00f5ib kokku v\u00f5tta s\u00f5nasse \u201cp\u00e4ris\u201d. Seda on raske s\u00f5nades pikemalt seletada. Hea teater on m\u00e4ng eelk\u00f5ige, kuidas ta saab olla siis p\u00e4ris?
Aga m\u00e4ngida p\u00e4riselt on v\u00f5imalik, n\u00e4itab \u201cVassiljevi ja Bub\u00f5ri\u201d lavastus t\u00e4ieliselt. Ka seda, et kui p\u00e4riselt ei m\u00e4ngi, ei ole m\u00e4ng t\u00f5sine ja t\u00f5eline.
\u201cVassiljevis ja Bub\u00f5ris\u201d teeb kogu trupp \u2013 ma ei m\u00f5tle siin n\u00fc\u00fcd vaid trupi n\u00e4htavat osa, n\u00e4itlejaid \u2013 oma t\u00f6\u00f6d maksimaalselt sellesse uskudes.
Valgustajad, kunstnik, helimees ja helikujundaja, lavamehed on seekord koos, ning kui tahta lavastustervik lahti v\u00f5tta, siis v\u00f5iks iga\u00fcht neist ka eraldi kiita.
Aga nii Kivr\u00e4hki n\u00e4idend kui ka lavastus on suutnud maailma ja teatriasju kokku korjata, mitte lahutada. On tasakaal ja tervik.
Lisav\u00e4\u00e4rtus ju seegi, et kui publik soovib, saab ta vaadata seda n\u00e4idendit ka pealispinda m\u00f6\u00f6da, mis on \u00e4ra\u00fctlemata l\u00f5bus. Pinnapealse, joonelise vaatamise k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4b s\u00fcgavuse kiht ja kihid, mis v\u00f5iks kanda \u00fchisnime \u201celatud elude slepp\u201d.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik on v\u00f5imalik
See n\u00e4idend on kantud Juhan Viidingu kahest (kas ainult?) luuletusest. Need \u2013 \u201cSee kivist maja\u201d ja nimeta luuletus, mis algab s\u00f5nadega \u201c\u00d6\u00f6liblikas, su tung on imeline\u201d, on Andrus Kivir\u00e4hkile olnud inspireerivad.
Ilmselgelt on Juhan Viidingu masti meeste-naiste loodust kantud ja kikivarvule t\u00f5stetud k\u00f5igi n\u00e4itlejate m\u00e4ng ses t\u00fckis.
Olen alati imestanud, kuidas oli v\u00f5imalik t\u00f5siselt v\u00f5tta \u00fcle-eelmise sajandivahetuse tunnetest paisutatud, paksudes v\u00e4rvides teatrim\u00e4ngu.
Draamateatri n\u00e4itlejad, kes n\u00e4idendi l\u00f5puotsas just taolist elus olematut olemist m\u00e4ngisid, suutsid vaatajaid veenda, et ka nii saab. Ka nii on v\u00f5imalik olla usutav. Vormis oli sisu ja see veenis.
Ja veel \u00fcks ammu teada teatrit\u00f5de sai seda t\u00fckki vaadates kinnitust. Pole vist teatriinimest, kes ei teaks, kui t\u00f5sine asi on naljategemine. S\u00f5nades on see lihtne, tegutsedes ei tule tavaliselt v\u00e4lja. Karusoo n\u00e4itlejad suutsid olla naljakad t\u00f5siselt.
Miskist ajast on teatri suurt s\u00fcmbolit, naervat ja nutvat maski, hakatud joonistama eraldi. Tegelikult on \u00fches kaks ja enamgi. Karusoo ja Kivir\u00e4hk on naerva ja kurva taas \u00fcheks joonistanud.
Mitu kihti elu on teatrisse kinni j\u00e4\u00e4nud ja n\u00e4idendi l\u00f5ppedes antakse sest m\u00e4rku. T\u00fchjal laval istuvad kolm n\u00e4itlejat ja s\u00f6\u00f6vad kohvi k\u00f5rvale porgandipirukat.
Kaks neist on mitu tundi olnud arhitektid Vassiljev ja Bub\u00f5r. Kolmandal, Enel, on seljas draamateatri pilet\u00f6\u00f6ri kost\u00fc\u00fcm. Jah, t\u00f5esti, neid ja teisi ses majas \u201cei kaitse ingel, vaid kultuur\u201d.
Tekstis on kasutatud tsitaate Juhan Viidingu luuletusest \u201cSee kaunis maja\u201d, mis \u00fchtlasi on olnud n\u00e4idendi kirjutaja \u00fcks m\u00f5jutajaid.<\/p>\n\n\n\n

\u201cVassiljev ja Bub\u00f5r ta tegid siia\u2026\u201d<\/p>\n\n\n\n