
„Rahamaa“ etendused Tampere teatrifestivalil 7. ja 8. augustil Tampere Töölisteatris on saanud rohkelt kiitvat vastukaja. Siit mõned väljavõtted arvustustest ja arvamustest.
„Rohkem kui 800-pealine publik näitas oma jäägitut vaimustust hingematvalt tempoka, naljaka ja kõige muu kõrval vaatajat rahvusvahelise majanduskuritegevuse teemal hariva „Rahamaa“ vastu. Eesti lavastust tunnustati Tamperes püsti seistes ja vaimustushüüete saatel aplodeerides. Selline reaktsioon pole mingi ime, sest Hendrik Toompere jr-i lavastatud „Rahamaa“ on fenomen. Nii hoogsat, ent samas viimsegi näoilmeni kontrollitud vaatemängu pole Tampere teatrifestivalil varem nähtud.“
Nina Lehtinen, Kaisa Järvelä, Anni Oikarinen, Aamulehti, 08.08.2026
https://www.aamulehti.fi/teatteri/art-2000012167521.html
„Rahamaa filmilikkuse üle on palju vaieldud. Sellele aitasid kaasa võimsad lähivõtted hiiglaslikul videoekraanil. Ka eesti- ja venekeelsete repliikide subtiitrite jälgimine köitis osa tähelepanust. Ometi ei tekkinud hetkekski tunnet, et vaataksin filmi.
Mads Hyhne’i trombooni sügavale sisemusse tungivad helid ja etenduse suurepärase muusika loonud Maria Fausti saksofon, mis kisendas loo kangelase Arturi hingelist ahastust, tuletasid meelde, millega siin tegelikult tegemist on: see on teater – lausa suurepärane teater – suhtlusel põhineva etendamise pidupäev.“
Matti Juhani Saarela, Kielipuoluen päiväkirja, 08.08.2026
https://www.kielipuolenpaivakirja.fi/2026/08/rahamaa/
“Toompere jr lavastus on muljetavaldav meistriteos, milles on tajuda tähelepanuväärset austust materjali ja detailitäpsuse vastu. Ove Mustingu täpne videorežii mõjub elegantselt ja lihvitult ning sulab kokku Maria Fausti vastupandamatult pulseeriva muusikaga, mis näib otsekui voogavat üle publiku.
Kõige selle kõrval kõlas külalisetendustel paar väljendit ja nalja, mis olid spetsiifiliselt Soome publikule mõeldud – saalis kõlanud vali naer andis mõista, et otsus tasus end ära.
Ehkki lavastus on virtuooslik näide korporatiivmaailma groteski kalduvast gaas-põhjas-elustiilist, ei kingi see vaatajale samasugust vabadustunnet. „Rahamaa“ võimsaim element on selle kriitiline pilk eestlase identiteedile. Ajahüpe lapsepõlve jäähokiväljakule – näitamaks publikule Arturi (Tõnis Niinemets) ja Jaanuse (Markus Luik) ühiseid mälestusi – saab järsu lõpu, kui Artur suunab pilgu otse kaamerasse ning proovib kaamerasilma käega kinni katta.”
Leena Kärkkäinen, Delfi kultuur, 11.08.2026
https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120602956/soome-teatrikriitik-rahamaa-jatkas-tamperes-oma-tartus-alanud-voidukaiku
“Ma ei tea, kuidas nad naaberriigis seda peaaegu alati teha oskavad, aga see oskus on neil ilmselgelt käpas. Mehis Pihla kirjutatud ja Hendrik Toompere juuniori lavastatud Eesti Draamateatri Rahamaa puhul toimib kõik. Rahvusvahelisest rahapesust täie jõuga jutustav lavastus avab pettusest kõneleva loo meisterliku teostuse kaudu.
Teater, film ja muusika ühinevad suureks draamaks, mille rütm võtab lausa hingetuks. Etendus jutustab tagasihoidlikest oludest pärit poisi kasvuloo maailmatasemel rahapesijaks. Tõsielulistel sündmustel põhinev Rahamaa vaatab kulisside taha ning avab loo sellest, kuidas rahapesu on aastakümnete jooksul lääne poliitikat kujundanud.”
Maarit Saarelainen, Kulttuuritoimitus, 12.08.2026
https://kulttuuritoimitus.fi/kritiikit/kritiikit-teatteri/viron-draamateatteri-pursuaa-taitoa-ja-tunnetta-muutama-poiminta-teatterikesan-kiinnostavimmista-esityksista/