BloG

Järgmisena jagab „Esimese armastuse“ trupist oma märkmeid kolmest eriolukorrapäevast Karmo Nigula.

Marian Heinat „Esimese armastuse“ trupist jätkab eriolukorra päevikuga: „Oleme vist ikkagi nii programmeeritud – läheme hoogu, kui kell saab seitse ja läheme närvi enne esikat. Mõtlen, kuidas tänane õhtu oleks olnud.“

Mehis Pihla lavastuses „Oh jumal“ on Jumal sunnitud psühholoogilt abi otsima. Kaarel B Väljamäe kirjutab lavastusest tõukuvalt huumorist ja Jumalast – „Asi, milles ei tasu kahelda: Jumalal on huumorimeel täiesti olemas. Tema loomingust leiab selle kinnituseks ohtralt näiteid. Eriti naljakas on ju inimene.“

Christopher Rajaveer kirjutab kirjeldamisväärseimatest toimetustest kolme karantiinipäeva jooksul.

Teele Pärn jätkab eriolukorra päevikut. Sissejuhatuseks ütleb ta, et seda tuleb „lugeda juhul, kui vanavanematega on telefonis räägitud, ja raamatut lugeda, filmi vaadata või raadiot kuulata ka enam ei jaksa.“

Lavastuse „Esimene armastus“ kunstnik Nele Sooväli jäädvustas hetki oma kodusest režiimist.

28. märtsil pidi esietenduma Mari-Liis Lille uus dokumentaallavastus „Esimene armastus“. Eriolukorra tõttu lükkus esietendus edasi, ja nüüd tuleb trupil leida uusi lahendusi, kuidas kollektiivset kunsti koduseinte vahel edasi hoida. Trupp peab päevikut. Otsa teeb lahti lavastaja Mari-Liis Lill.

„Kas pole Torvald mitte sama suur süsteemi ohver nagu Nora isegi?“ – Johanna Ross tutvustab Ibseni „Nukumaja“ järgede ning feministliku mõtteloo taustal Lucas Hnathi näidendit „Nukumaja, osa 2“.

Näitekirjaniku, lavastaja ja filmirežissööri Ivan Võrõpajevi nimi ei vaja tänapäeva teatrimaailmas õieti kommentaare. Tema nimega seostub uue dramaturgia tõusulaine Venemaal selle sajandi alguses, tema teatritekste on tõlgitud ja mängitud väga paljudes riikides. Intervjuu Võrõpajeviga sündis lavastuse „Päikesetriip“ puhul.

Kolmandat hooaega on Draamateatri repertuaaris Uku Uusbergi lavastus „Ivanov“. Lavastuse esietenduse eel rääkis Uusberg, mis teda ja Tšehhovit kokku viis.