Raadioteatri salvestust „Mikumärdi” lugemiselt on võimalik kuulata Jupiteri keskkonnas
Draamateatri 100 aasta juubeli puhul meenutame algupäranditest sündinud tähtlavastusi ja esitame neid taas lugemiste sarjas.
Hugo Raudsepa „Mikumärdi“ lavastas 1929. aasta septembris Ruut Tarmo. Nii teatritegijaid kui vaatajaskonda hämmastas tüki menu.
„“Mikumärdi” teeb ilma! „Mikumärdi” võidukäik läbi Eesti! „Mikumärdi” lööb kõik rekordid! Värke tuulepuhang meie teatris! Draamastuudio 1928/29. a. hooaja üldiselt kehvas bilansis oli sündmus, mis pani lainetama kogu eesti teatrielu,“ meenutas tollane teatrijuht Leo Kalmet.
„Mikumärdi” edu andis noorele Draamastuudio Teatrile esimest korda kindla majandusliku jalgealuse. Enamgi, lavastus juhatas teatri omadramaturgia kullasoonele ja muutis kogu Eesti teatripilti – nii teatrid kui ka publik justkui avastasid eesti dramaturgia: „Pärast „Mikumärdit” toimus algupärase dramaturgia osatähtsuse murranguline tõus eesti teatris,” kirjutab teatriloolane Lea Tormis. Esimest korda eesti teatri ajaloos mängiti ühte lavastust üle 150 korra.
Satiirikust komöödiameister Hugo Raudsepp kujutab muiates Mikumärdi jõukat taluperet. Jõmakas peremees ja tema uhke tütar, peenutsevad linnaprouad, nutikas popsipere, lihtsameelne-teravkeelne töövägi, haritlased ja talurahvas – kaasaegne publik vaimustus neist ajastutäpsetest eestlaste portreedest. Kas sadakond aastat hiljem mõistame veel neid tüüpe, kas tunneme neis ära oma juured, kas tajume Draamateatri algaastate ühe eduloo hingust?