Ühe edukaima tänapäeva saksa näitekirjaniku Roland Schimmelpfennigi tekst kohtub Ingomar Vihmari visiooniga lavastuses, mida võib pidada armastuslooks – kogunisti lõõskava ja igavese armastuse looks. Franki ukse taha ilmub ühtäkki võõras naine, kes väidab, et 24 aastat tagasi olid nad paar. Ja Frank olevat lubanud naist igavesti armastada.
„Armastan sind igavesti.
Armastan kogu südamest.
Armastan, kui oleme koos
ja kaugelt, kaugelt sind armastan“, ütleb naine minevikust.
Kuid kas see on tõesti armastus? Ja mida kostab selle peale Franki naine, kellega tal on seljataga 19 pikka abieluaastat? Kunagi justkui sügava tagamõtteta öeldud sõnad kisuvad Franki ja kogu ta perekonna olukordadesse, kuhu keegi ei tahaks sattuda.