Enda Walsh on praeguse iiri draamakirjanduse üks tuntumaid autoreid, kelle teatri- ja filmitööd on pälvinud rohkelt rahvusvahelisi auhindu. Walsh jätkab iirlaste luguderääkimise traditsiooni, kuid on ka becketlikult eksistentsiaalne ning atmosfäärne, põimides elu olmelisust poeesiaga, kaotamata huumorimeelt.
“Uus elektriline tantsusaal” (2005) on lugu väikeses sumbunud sadamalinnas elavast kolmest õest ja üle neljakümne aasta tagasi toimunud traagilisest õhtupoolikust. Õhtupoolikust, mis murdis kahe vanema õe südamed ning mille järelkaja sundis nad varjuma kodumajja ning mitte kunagi enam väljuma. See on lugu esimese armastuse purustusjõust ja südametest, mis on jäänud minevikku lukku. Õdede päevad koosnevad teejoomisest, koogisöömisest, üksildase kalanäoga kalakaupmehe külaskäikudest ning traagiliste minevikusündmuste taas ja taas ja taas esile manamisest ja läbimängimisest. Kõik see toimub ühtviisi juba aastakümneid, kuni ühel päeval tärkab noorimas ões soov, vaatamata hoiatustele, lahkuda kodust…
Lavastus on möödunud kevadel EMTA Lavakunstikooli lõpetanud Sander Puki diplomilavastus.