“Vaikse muusika” tegelased seisavad silmitsi olemise suurte küsimustega: laste surmad toovad kaasa piiritu üksinduse, valu, olulise ja ebaolulise tähendus muutuvad pöördumatult. Mis see oli, mis päevi täitis ja kõigele mõtte andis – ja mis see edaspidi on? Juttu – või elu? – täidavad viski, supermarketid, autod, ilmajutud, kardinad… Olme muutub korraga tähendurikkaks, igapäevase rutiini sisse ja kohale põimub mitmeid plaane, millest osa on rusuvad ja tõsised, osad aga jaburad ja isegi absurdselt koomilised.
Rootslane Lars Norén on üks tänapäeva maailma tippdramaturge. Tema erakordne stiil on napp, realistlik, tabav, vaimukas . „Vaikne muusika” on terav lähipilt heaoluühiskonna peresuhetest. Suure dramaturgia vääriliselt suudab see kriitiliselt üldistada võõrandumise olemust ja mitmeplaanilisust.
Lavastus on pühendatud Mikk Mikiverile, kellel oli „Vaikse muusika” lavastamine plaanis. Lavastus esietendus Mikk Mikiveri 70. sünniaastapäeval.