Sten Talivee, Elu 24, Postimees 08.05.2023
Elu24 vaatas Eesti Draamateatri ning Soome Rahvusteatri koostöös sündinud projekti «Varumehed» esietendust. «Soomlaste jaoks on lavastus kahtlemata õpetav selles osas, et ilmselt nad ei mõtle alati sellele, et eestlased Soomes on justkui subkultuur,» räägib teksti autor Andra Teede.
Elu24 käis Eesti Draamateatri ning Soome Rahvusteatri koostöös sündinud lavastuse «Varumehed» esietendusel. Kui esmapilgul võis tekkida küsimus, mida uut saaks veel Soomes tööl käivate eestlaste kohta teada saada, siis lavastus tõi sellel teemal esile mitu uut aspekti. Põhjalikumat arvustust etenduse ning õhtu miljöö kohta saab lugeda siit.
Lavastuse «Varumehed» teksti autor on Eesti stsenarist Andra Teede, lavastaja Aino Kivi Soomest. Kahe teatri koostöös sündinud projekt oli kohati Teede ja Kivi unistuse täitumine: mõlemad naised tahtsid juba ammu koostööd teha ning «Varumehed» pakkusid selleks võimaluse.
«Mina ja Aino tahtsime väga koos midagi teha. Mina olen eestlane ja tema on soomlane, nii et meil käis korralik brainstorming, et saada valmis perfektne projekt. Ja muidugi tean ma nii palju inimesi, ka enda perekonnast ja sõprade hulgast, kes on Soome kolimise ette võtnud ning teinud need erinevad vaheetapid läbi: alustanud väga madalalt ning ennast vaikselt üles töötanud,» räägib Andra Teede.
Teede iseloomustab lavastajat Aino Kivi kui inimest, kes seisab suurel määral eri vähemuste õiguste eest. Kuna ka Soomes töötavaid eestlaseid võib Teede ja Kivi sõnul näha osaliselt kui vähemust Soome ühiskonnas, siis andis selline hoolivus kahe naise koostööle tugeva vundamendi.
Intervjuu käigus selgus, et tüki idee ning ettevalmistus lavale toomiseks said alguse juba enne koroonaaega.
«Me alustasime selle projektiga juba 2019. aastal, kohtusime Andraga ning rääkisime ideed läbi. Seejärel kohtusime Mika Myllyahoga, kes on Soome Rahvusteatri kunstiline juht – otsustasime, et teeme ära, ent kõik lükkus nii 5–6 korda edasi koroona ja Soome teatri renoveerimise tõttu,» räägib Aino Kivi.
Kivi leiab aga, et viivitamine mõjus «Varumeestele» isegi kasulikult, sest selle ajaga muutus palju (koroonaaegne elukorraldus, inimeste mõtted, Ukraina sõda) ning see ajakulu toetas lavastuse põhiidee paremat välja kujunemist.
Teede naljatab, et esimest korda Myllyahoga rääkides tõi mees välja, et tal käib kodus remont ning kõik ehitajad on eestlased. Ka Soome Rahvusteatri ehitusel töötab eestlaseid.Ma
Keda rohkem puudutab
Andra Teede hinnangul puudutab lavastus kahtlemata mõlemaid – nii eestlaseid kui ka soomlaseid –, ent eestlastele on see tükk võib-olla mõnevõrra isiklikum.
«Ma arvan, et see lavastus puudutab rohkem eestlaseid, sest igal Eesti perel on keegi, kes on läinud Soome. Aga soomlaste jaoks on see kahtlemata õpetav selles osas, et ilmselt nad ei mõtle alati sellele, et eestlased Soomes on justkui subkultuur. Eestlastel on Facebookis oma grupid, kus soovitatakse häid taksofirmasid, hambaarste ja mida kõike veel – see võib jääda aga soomlasele ühiskonnas märkamatuks.»
Aino Kivi hinnangul on lavastuses soomlastele palju silmaringi avardavat. «Mulle meeldib eriti üks koht etenduses, kus Eesti näitleja käratab saalis istuvatele soomlastele, et te olete nüüd NATOs, unustage see Venemaa, rahunege maha, te ei pea järgima alati kõiki reegleid.»
Uurisime lavastajalt ja autorilt ka seda, kas nende arvates võibki see niimoodi jääda, et eestlasesse suhtutakse kui ehitajasse Soomes ning nad jäävad mingil määral alatiseks kohalike varju.
«Soomes on kindlasti palju eestlaseid, kes oma peas elavad endiselt Eestis. Nad vaatavad endiselt Eesti uudiseid ega tea eriti palju sellest, mis Soomes kohapeal toimub. Nad hangivad oma toidukaubadki Eestist – hapukoorest Värska veeni, sest seda on lihtne teha. Samas leidub neid inimesi, kes toovad ka oma lapsed Soome, panevad nad Soome lasteaeda ja sulanduvad Soome ühiskonda,» kommenteerib Andra Teede.
Aino Kivi sõnul on toimunud teatud muutus sellel ajal, kui lavastust ette valmistati: «Mõned nädalad tagasi oli Soome meedias esiuudiseks Eesti valimised. Seda pole ilmselt kunagi varem juhtunud, et naaberriigis Eestis toimuvat nii suurelt jälgitakse ning kajastatakse.»
Elu24 küsis ka Eesti saatkonna konsulilt Marjut Puustalt, millisena näeb tema eestlaste rolli Soome ühiskonnas. See ei ole nimelt uus nähtus – eestlased on käinud Soomes tööl juba aastakümneid.
«Mina igapäevatöös puutun kokku väga paljude eestlastega, kes Soomes elavad ja töötavad. Neid on kindlasti siin ametlikult üle 55 000, ent neid, kes edasi-tagasi pendeldavad, on võib-olla sama palju. Igapäevatöös ma näen, et siin elavad ja töötavad inimesed ajavad oma asju: sünnivad lapsed, abiellutakse, lahutatakse. Mulle tundub, et vajadus etenduse loomiseks võis tekkida sellest, et eestlased võivad jääda Soome ühiskonnas nähtamatuks,» räägib Puusta.
Puusta märgib, et eestlane lõimub ühiskonda kiiresti, sest kahe riigi keeled ning kultuur on sarnased. See omakorda tingib selle, et ühiskonnas sees ei pandagi tähele, et eestlased on üks teine päris suur rahvusrühm Soomes. Etendus «Varumehed» pakub aga võimalust tuua eestlased Soome ühiskonnas taas esile.
«Ka tõeline soomlane jääb eestlasele varju. Kindlasti ei ole asjad nii, nagu me näeme Tallinnas. Kui eestlased lähevad reisima kuskile, siis nad ei käitu ju samamoodi nagu Eestis, lastakse ennast rohkem lõdvemaks, puhatakse, käiakse ostlemas. Eestlased käisid ju isegi Lätis ostlemas ning ega need pole ainsad eestlased, kes lätlastele tuttavad on. Soomes ei ole kõik eestlased ehitajad, on väga paljude valdkondade esindajaid – kuna eestlaseid on Soomes nii palju, ühe terve linna jagu, siis seal leidubki igasuguseid inimesi.»