Kui Priit Pedajase lavastus pidi algselt publiku ette jõudma selle aasta 7. märtsil, siis koroonaviirus tegi sellesse plaani oma korrektiivid ning 4. septembril, pärast teistkordset edasilükkamist, avab „Igatsuse rapsoodia“ esietendus Draamateatri 102. hooaja.
Lavastaja Priit Pedajas on iiri Tšehhoviks nimetatud Brian Frieli tekste lavastanud nii kodus kui võõrsil, Draamateatris on ta varem lavale toonud „Aristokraadid“ (2000), „Kodukoha“ (2006) ja „Lõikuspeo tantsud“ (2012, lavakooli diplomilavastus). „Igatsuse rapsoodia“ („The Loves of Cass McGuire“, 1966) on üks Frieli esimesi näidendeid tema poole sajandi pikkusel loometeel. Lavaloo peategelane Cass (Ülle Kaljuste) tuleb tagasi koju Iirimaale Ameerikast, kus ta on viiskümmend aastat rasket tööd teinud ja mõndagi valusat läbi elanud. Nüüd loodab ta leida rahusadama igatsetud kodumaal, oma venna peres. Kuid seal pole miski nii, nagu ta lootis. Cass ei saa oma kodu, aga leiab siiski pelgupaiga pansionaadis. Koos teiste asukatega elab Cass oma mälestustes, millest ajapikku kibedus välja voolab ning need muutuvad unistusteks ja legendideks.
Priit Pedajas ütleb, et Frieli ja Iirimaa peale mõeldes näeb ta seda ühisosa, mis iirlasi ja eestlasi sarnaseks teeb ja seob, see on mure oma kultuuri ja traditsioonide säilimise pärast. Ja veel ütleb ta, et Friel on lihtsalt väga hea näitekirjanik.
Brian Friel, „Igatsuse rapsoodia“. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, valguskujundaja Priidu Adlas, tõlkija Krista Kaer. Osades Ülle Kaljuste, Ain Lutsepp, Märten Metsaviir, Ester Pajusoo, Laine Mägi, Amanda Hermiine Künnapas, Tõnu Oja, Viire Valdma, Martin Veinmann, Mari Lill.