20. septembril esietendub Eesti Draamateatri suures saalis Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus Alfred Jarry skandaalse näidendi „Kuningas Ubu“ põhjal. Mängivad EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased.
Jarry groteskne tekst, mida peetakse mitme moodsa kultuurivoolu alusepanijaks, kõneleb kodanik Ubust, kes on paks, inetu, labane, õgardlik, praaliv, valelik, rumal, lapsik, ablas, arg ja õel. Shakespeare´i võimutragöödiaid parodeerivas loos tegeleb see kõverpeeglisse asetatud modernse inimese pilakuju ainuüksi oma madalate ihade rahuldamisega.
Näidendi esmaettekanne 1896. aastal katkes publiku hulgas mitmel korral puhkenud kakluse tõttu, mille põhjustas ajastule mitteomane ropp keelekasutus teatrilaval. Lavastaja Tiit Ojasoo sõnul tänases lavastuses keelelisi roppusi nii palju polegi, kuid inimese primaarsed instinktid on loodetavasti mõjusalt lahti võetud.
Kaasdramaturgid, -kunstnikud ja -lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo on omavahelises vestluses kavalehel Ubu metafoorset kuju mõtestanud nii:
Tiit Ojasoo: „…päris nii lihtne see nüüd ei ole, et Ubu ongi inimkond.“
Ene-Liis Semper: „Aga minule tundub järjest rohkem, et on. Kogu see liik on Ubu. Inimkond kui mõiste kõlab üllalt, aga kui sa ütled liik, on palju selgem. Kui sa hakkad tegema erandeid liigisiseselt, kes see Ubu meist siis on ja kes ei ole?“
Tiit Ojasoo: „Ei, ma tahan öelda lihtsalt seda, et see Ubu situatsioon on inimkonna situatsioon… Ühel hetkel jookseb iga võim oma jõust tühjaks. Ükskõik, kas see meile meeldib, või kas vana võim meeldis rohkem, aga sellises olukorras võib iga loll – mida Ubu ilmselgelt on – saada võimule.“
„Kuningas Ubu“, EMTA lavakunstikooli 32. lennu diplomitöö jõuab Draamateatri lavale teatri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös.
Lavastus ei sobi lastele alla 14 eluaasta.