Eesti kultuuri tüvitekst, Oskar Lutsu „Kevade. Pildikesi koolipõlvest“ ilmus 1912. aasta sügisel. Selle olulise raamatu ilmumise 100. aastapäeva puhul kirjutas Andrus Kivirähk näidendi noorest Lutsust ja „Kevade“ sünniloost, tuginedes Lutsu mälestustele ja teostele. Kust Luts need tüübid korjas, mis eluseiku „Kevades“ vastu kajab, kuidas läks nõnda, et mitte ükski kirjastaja ei tundud suurteost ära ja Luts pidi esimese trüki välja andma oma kulu ja kirjadega? Ehk õieti sõpradelt saadud laenuga. Kuidas see kõik võis olla, sellest kirjutabki Andrus Kivirähk. „Kes siis veel, kui mitte mina,“ ütles Kivirähk ühes esietenduse aegses kirjutises – jah, muidugi tema, kes ta alati Lutsu oma suure eeskuju ja armastatum kirjanikuna on nimetanud ning kelle loomingus endaski kuhjaga lutsulikku „pildikeste“ ehedust ja üldistust leidub.
„„Kevadine Luts“ on meie oma lugu. Helge ja kodune, koturnideta austusavaldus meie Oskar Lutsule, eesti keelele ja meelele. Teksti sisse on Kivirähk sokutanud sõbraliku meeldetuletuse, et me lühikene elu võiks olla hoopis lihtsam, loomulikum, looduslikuni. Kevadisem.“
Pille-Riin Purje, Postimees, 13.11.2012
Esietendus 11. novembril 2012 Draamateatri suures saalis. Lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Pille Jänes. Raamatus on pilte lavastusest.
„Kevadine Luts“ on Näidendiraamatu sarja 17. raamat.
Toimetaja Ene Paaver, kujundaja Kert Lokotar.
Eesti Draamateater, 2012.