Reedel, 10. septembril oli Eesti Draamateatril rõõm mängida suurepärasele Tartu publikule „Lehman Brothersit“ ja tänada neid tähelepaneliku ja tunnustava vastuvõtu eest. Etendusejärgne arutelu oli festivali rahvarohkeim – Vanemuise suure maja fuajee oli huvilistest tulvil. Aruteluringis olid Tartu Ülikooli teatriteaduse professor Anneli Saro, lavastaja Hendrik Toompere jr ja näitleja Priit Võigemast.
Stefano Massini „Lehman Brothers“ on suurteos kunstilises mõttes ja tähendusmahult. Lavale jõudis alusteos mõistagi kärbituna. See on ühtaegu nii mütoloogilises mõõtmes maailma loomine, päästmine ja hukk kui ka eepiline perekonnasaaga, kaasaegse kapitalismi sünnilugu ja külluslik karakterite galerii. Kuid siiski on see mahukas teos ka väga teatripärane materjal, ta on korraga võimas ja inimlikult soe, informatiivne ja liigutav. Jutustamisviis on arhailine: aegade algusest on ju kokku tuldud ja lugusid jutustatud, aegajalt kujutades, kuidas keegi ütles või käitus – just niimoodi jutustab Lehmanite lugu ka Massini. See on erakordselt mänguline ning seda närvi on trupil õnnestunud tabada. Eri natuuriga näitlejad täiendavad üksteist. Proove tehti palju, suure süvenemise ja lustiga, oli hariv, põnev ja lõbus teekond. See juudi-saksa-ameerika investeerimispankurite lugu ei ole midagi kauget ja võõrast, meid puudutab kokkukuuluvustunde üldinimlikkus ja loomulikult on Eesti osaline globaliseeruva maailma muutustes ja kriisides. Mitmekümne tegelasega 150-aastast lugu jutustavad kolm näitlejat ja kolm muusikut. See oli õnnelik kohtumine ja sündis suurepärane vastastikku inspireeriv kunstiline kooslus, ühine looming.
„Lehman Brothers“ on nüüd huvilistele ka raamatuna kättesaadav (Varrak, 2021).