Eesti Draamateater asub Tallinnas, Eesti vanimas teatrimajas ning on kergesti ligipääsetav ka erivajadustega külalistele – teatri peasissepääsu ja kassa juurde viib kaldtee ning teatrimaja kõrval G. Otsa tänaval on kaks invaparkimiskohta (vajalik vastav parkimiskaart). Erivajadusega teatrikülastajatel on võimalik parkida ka teatri parklas, selleks on vaja eelnevalt kokku leppida teatri müügijuhi Elen Jaaskaga (elen.jaaska@draamateater.ee).
Draamateatris on kolm eri suurusega saali, mis asuvad erinevatel korrustel. Garderoob ja invatualett asuvad 0-korrusel. Kohvikud asuvad 0- ja 2. korrusel. Publikuteenindaja abiga saab liftiga liikuda erinevate korruste vahel.
Erivajadustega külastajatele ja nende saatjatele kehtib Eesti Draamateatri etendustel 25% piletihinna soodustus.
Ratastooliga või erivajadustega teatrikülastajatele broneerib sobivad istekohad ja tagab vajaliku abi müügijuht Elen Jaaska, elen.jaaska@draamateater.ee.
Ratastoolis või liikumisraskustega külalised
Ratastoolis või liikumisraskustega teatrikülastajad saavad külastada Eesti Draamateatri suurt ja väikest saali. Maalisaal pole ilma kõrvalise abita ligipääsetav.
Teater pakub liikumisraskustega inimesele ka võimalust laenutada ratastool majas mugavaks liikumiseks. Vajutades saali nimele, avaneb saaliplaan.
Teatrimajja sisenedes pääseb fuajeest otse suure saali parteri juurde. Suure saali ratastoolikohad asuvad parteris saali eesosas paremal ja tagaosas keskel.
Väike saal asub 5. korrusel, sinna viib 4. korruselt ühe korruse jagu trepitõstuk (max 250 kg). Väikeses saalis on kaks ratastoolikohta, mis asuvad 3. rea mõlemas ääres. Eranditeks on teise saaliplaaniga lavastused “B-koondis” ja “Võõrad”, kus saame pakkuda ühte ratastoolikohta. Palume väikesesse saali jõuda aegsasti enne etenduse algust.
Suvelavastuste puhul ja teatrimajast väljaspool olevate mängupaikades on erinevad võimalused, palume lugeda lisainfot vastava lavastuse lehel.
Sobivad istekohad broneerib ja vajaliku lisainfo annab müügijuht Elen Jaaska, elen.jaaska@draamateater.ee
Kuulmisraskustega külalised
Suures saalis on kuuldeaparaadiga inimestel võimalik kasutada silmusvõimenduse abivahendit, kui kuuldeaparaat on varustatud induktsioonisilmust toetava programmiga. Silmusvõimendi abil on kuulmislangusega inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jne) paremini ja selgemini kuulda.
Helivõimendit saab kasutada ka koos teatri kõrvaklappidega, kui kuuldeaparaati ei ole. Induktsioonisilmuse või kõrvaklappide saamiseks palume pöörduda saali publikuteenindaja poole.
Silmusvõimendi levib paremini suure saali paremal pool (aparaati hoida suunaga lava poole). Vastav kuuldeala on märgitud ka saaliplaanile: suure saali plaan →
Kui soovite rohkem infot, kuidas varustada kuuldeaparaat vastava programmiga, soovitame uurida lähemalt Eesti Vaegkuuljate Liidust.
Kirjutus- ja viipekeeletõlge kurtidele
Kurdid ja vaegkuuljad külastajad on oodatud teatrisse koos kirjutus- või viipekeeletõlgiga. Teater saab aidata tõlke ettevalmistamisel ning saata tõlgile näidendi teksti, lavastuse video ja kavalehe. Aitame leida tõlkimiseks sobivad asukohad ja teeme vajalikud ettevalmistused.
Kirjutustõlkes kirjutatakse laval kõlav suuline tekst samaaeglselt selle esitamisega kirjalikus vormis nii, et kirjutustõlketeenuse kasutaja saab seda ekraanilt lugeda.
Kirjeldus- ja viipekeeletõlke teenust saab tellida OÜ Viipekeeletõlgid kaudu.
Loe lähemalt: viipekeeletolgid.ee/teenused
Kirjeldustõlge pimedatele ja vaegnägijatele
Nägemispuudega teatrikülastajad on oodatud teatrisse. Täisväärtusliku teatrikogemuse võimaldamiseks pakume valitud etendustele eelnevalt ette valmistatud kirjeldustõlget koostöös kirjeldustõlke meeskonnaga. Kirjeldustõlkega etenduste puhul saadetakse piletite ostnutele mõni päev enne etendust lavakujunduse, tegelaste ja kavalehe kirjeldused. Etenduse päeval saavad külastajad kuulata klappidest kirjeldustõlget laval toimuva visuaali kohta.
Eelneval kokkuleppel on võimalik enne või peale etendust tutvuda lavakujundusega või mõne põnevama lavarekvisiidiga.
Eesti Draamateatri kirjeldustõlge ja liikumisjuhis
Teatrimaja kirjeldustõlke autorid on Liisi Selg-Räim ning Kai Kunder.
Kirjeldustõlke ja liikumisjuhise saab pdf-failina alla laadida siit →
Kirjeldustõlke on sisse lugenud Mait Malmsten. Audiofaile saab alla laadida vajutades pleieri paremal pool asuvale kolme punktiga nupule.
Draamateatri juurde saab sõita bussi või trammiga. Lähimad peatused on Pärnu maanteel Viru, Estonia puiesteel ja Kaarli puiesteel Vabaduse väljak ning Teatriväljakul Estonia. Taksoga saab sõita G. Otsa tänavale, kus asuvad ka kaks invaparkimiskohta. Samuti on erivajadusega külastajal võimalik eelneval kokkuleppel parkida teatri parklas.
Teatrihoonest üldiselt
Eesti Draamateater Tallinnas, Pärnu maantee 5, valmis 1910. aastal põhjamaises juugendstiilis. Üldmuljelt mängleva fassaadijoonise ning katusemaastikuga hoone rõhutab vertikaalseid jooni. Erineva funktsiooniga majaosad on liigendatud ning eristuvad väljastpoolt kõrguse või kuju poolest. Fassaadi nurkades ja esimesel kahel põhikorrusel on kasutatud kohalikku krobelist paekivimüüritist. Akende ja uste ülaosas ning kõrgemate korruste viimistluses on hele kollakasbeež krohv.
Väikseruudulised valged aknad on kitsad ja piklikud, uksed heledast puidust ning katus kaetud punase kivi või valtsplekiga. Piduliku efekti annavad hoonele peasissepääsu kolm kahepoolset klaasitud puitust, paekivist figuraalsed reljeefid peaukse kohal, viiluväljas asuv reljeefne valge Tallinna vapp ning kuldne lainekujuline reljeef kolmnurkse katuseräästa all. Tallinna vapp sarnaneb Eesti riigi vapile – kolm lõvi vapikilbil, selle kohal kroon ja kõige ümber keerdumas lopsakad akantuselehed.
Paiknemine linnaruumis
Hoone paikneb kesklinnas Pärnu maantee ja Georg Otsa tänava nurgal. Peasissepääs on Pärnu maantee poolses küljes. Samas on kohe ka fooriga reguleeritud ülekäigurada, mis viib risti üle Pärnu maantee.
Seistes Draamateatri ees, näoga peasissepääsu poole, jääb vasakule Viru keskusesse viiv jalakäijate promenaad, otse Draamateatri taha Estonia teater ja Estonia puiestee, teatri paremale küljele Georg Otsa tänav ja kaugemal Reaalkool. Paremale, mööda Pärnu maanteed edasi, jäävad Vabaduse väljak ja Jaani kirik. Selja taha, üle Pärnu maantee, jääb nn Saarineni maja ehk Kultuuriministeerium ja Rahva Raamatu kauplus ning sealt edasi kino Sõprus ja Tallinna vanalinn. Teatri paremal küljel, G. Otsa tänaval, on taksopeatus ja üks invaparkimiskoht kõnnitee ääres, peaukse poolses otsas. Teatri vasakul küljel on tõkkepuuga eraldatud teatri parkla. Lähimad ühistranspordipeatused on Vabaduse väljak, Viru, Estonia. Täpsem info Tallinna ühistranspordi kohta on leitav lingilt transport.tallinn.ee.
Sissepääs
Draamateatri peasissepääsu ees on kolmest küljest kasutatav viieastmeline kivitrepp, paremas küljes ka käsipuuga kaldtee. Teatrisse pääseb kolmest kahepoolsest väikeseruudulisest, klaasitud puituksest, mis avanevad väljapoole. Kõige parempoolsema ukse ees on väike ramp.
Draamateatri kassa sissepääs asub eraldi ja jääb samuti Pärnu maantee poolsesse külge, peauksest vasakule, astmena tagapool asetsevasse hoonetiiba ning on ligipääsetav nii kassa ees oleva terrassi kivitreppidest kui ka kaldteed mööda.
Ruumide kirjeldus
Piletikassa
Draamateatri piletikassa on eraldi sissepääsuga ruum, kuhu pääseb Pärnu maantee poolselt küljelt, peaustest vasakult mööda. Hoonetiib, kus kassa asub, on tänavast astme võrra tagapool. Kassaukse ees laiub kaheosaline kiviterrass, mille keskosas on kõrgemale viivad trepid ning paremal servas kulgeb käsipuuga kaldtee. Tänavapoolset terrassi ümbritseb madalam paekivimüür, kassapoolset terrassi paekivipostidega metallpiire. Piletikassasse pääseb heledast klaasitud puituksest, mis avaneb väljapoole. Enne sisenemist on ukse ees maas metallrest.
Kassaruum on ligikaudu 6 meetrit pikk ja 9 meetrit lai. Uks on eesseinas, vasakul. Heledast puidust kassalett asub ukselt lähtudes vastasseina keskel, kella ühe suunas. Külgedelt kinnine lett on 90 cm kõrgune.
Vestibüül
Sisenedes Draamateatri peasissepääsu uksest ja liikudes paari sammuga sammaste vahelt läbi, jõuad vestibüüli. See on hele, avar ruum, ligikaudu 8 meetrit pikk ja 10 meetrit lai.
Põrandaid katab paekiviparkett ja laes säravad väikesed silindrikujulised klaasripatsitega lühtrid. Seinad ja neljakandilised sambad on allpool sinepirohelised ning ülalpool kreemikasvalged. Kahte värvitooni eraldab matt kuldne laineline triip – läbiv kujunduselement kõigis teatrikoridorides.
Vestibüüli on kirjeldatud peaukselt. Sammaste vahelt läbi minnes paremal pool publikuteenindaja juures on seinas sahtel, kus asuvad taktiilsed ruumiplaanid. Neid on võimalik lugeda lähedal asuval postamendil või hoones ringi liikudes kaasa võtta.
Vestibüüli küljeseinte ääres on pehme triibulise kattega istepink. Vasaku ja parema seina tagumises nurgas on kummalgi pool avatud kahepoolne uks, kust pääseb trepikotta, mida mööda saab liikuda teatri erinevate korruste vahel, ka alla 0-korruse garderoobi. Samal uksel toimub ka piletikontroll. Soovitame kasutada liikumiseks vasakpoolset trepikoda, kuna selle uks on alati avatud.
Vestibüüli tagaseina jääb veel kolm puidust, klaasruudukestega ust, mis on tavaolukorras suletud, kuid avatakse vajadusel ratastooliga külastaja tarbeks. Uste vahekohtades on riiulid teatri mängukavade jm infomaterjaliga.
Garderoob
Garderoobi viiva trepini pääseb esimese korruse vestibüüli vasakust või paremast tagumisest nurgast. Kirjeldatud on liikumist vasakpoolsest trepist alla. Läbi avatud uste viib vestibüülist siin paari sammu kaugusel väike aste alla, seejärel jõutakse treppideni. Murdtrepp on kivist astmetega ja vahemademega, keskel jookseb vasakul käel katkematult puidust käsipuu.
Vestibüüli trepist alla 0-korrusele liikudes pääseb garderoobi.
Garderoob on ligi 200 ruutmeetri suurune ja koosneb justkui kahest laiupidi piklikust ning teineteise taga asetsevast ruumist, mida eraldavad kaks vaheseina. Garderoob tervikuna on ligikaudu 10 meetrit pikk ja 23 meetrit lai. Garderoobi sisenemist on kirjeldatud lähtudes 0-korruse vasakpoolselt trepilt alla jõudes.
Otse ligikaudu 11 meetrit edasi liikudes jõuad pika garderoobiletini, mis võtab enda alla suurema osa ruumi vastasseinast. Teel möödud paremal pool asuvast keldrikohvikust, seejärel vasakule poole jäävast keerdtrepist ning lõpuks ka paremale käele jäävast vaheseinast. Garderoobilett on 85 sentimeetrit kõrge ja selle taga on rivi riidenagisid ning teenindajad.
Garderoobiletist paremal pool viivad ruumi lõpus paar trepiastet üles naiste tualettruumideni.
Garderoobiletist vasakult mööda, edasi piki koridori, jäävad paremat kätt esmalt meeste ja seejärel invatualett ning päris koridori lõpus, otse, on lift. Garderoobi vasakult ja paremalt küljelt viib lai kiviastmetega keerdtrepp 1. korrusele suure saali parteri juurde. Trepi vahemademel on vaipkate, puidust käsipuu jookseb katkematult trepi keskel.
Garderoobi vaheseinte ääres on riidehoiu pool pikad pingid ja suured peeglid. Lage ja kõigi riidenagide otsi kaunistavad väikesed klaasripatsitega kristalllühtrid. Mööbliesemed on mustast puidust ning ümardatud või tömpide nurkadega. Põrandaid katab hall kiviparkett, riidehoius erepunane vaip.
Eespool, trepile ligemas garderoobiosas on seinte ääres nurgelised pukklauad ning väikesed ümarad lauakesed ja kõrge koonusja seljatoega toolid.
Lift
Lift asub hoone vasakus tiivas. 0-korruse garderoobiletist vasakult poolt mööda, piki koridori, kuni jõuad selle lõppu. Lift sõidab 0-, 2. ja 4. korruse vahel. Ratastooliga külastaja pääseb lifti ka 1. korruselt koos teatripoolse saatjaga.
Lifti kutsumise nupp on vasakul pool seinal, meetri kõrgusel. Sisenedes jäävad taktiilsed korrusenumbritega liftinupud parempoolse seina tagumisse ossa. Vasakule poole jääb peegel ja stange.
Korruste plaan
0- korrusel asuvad garderoob, tualetid ja kohvik
1. korrusel asub suure saali parter
2. korrusel on suure saali loožid ja kohvikud
3. korrusel suure saali 2. rõdu
4. korrusel suure saali 3. rõdu, Maalisaal, kammersaal ja tualetid
5. korrusel on väike saal ja kohvik
Tualettruumid
Naiste tualett
0-korrusel asuv naiste tualettruum jääb kohe garderoobiletist paremale. Ruumi nurgast viib seal kaks astet kivitrepist üles naiste WC eesruumi. Avatud läbipääsuga eesruum on nelinurkne umbes 3,7 m pikk ja 2,9 m lai. Sisenedes on vasakus seinas kolm kraanikaussi, nende kohal peeglid. Peeglite vahel seinal on seebidosaatorid. Kraanikausirivi kummalgi pool külgedel on kätekuivatuspaber, mille all prügikast.
Sissepääsust otse edasi on kahepoolsete klaasuste taga pääs tualettruumi, mõõtudega umbes 3,6 m x 2,7 m. Ruumi vasakus seinas on neli WC- kabiini. Parema seina lõpus on läbipääs tagumisse tualettruumi mõõtudega umbes 1,2 m x 5 m, kus asub tagaseinas veel viis WC- kabiini. Kabiinide uksed avanevad väljapoole ja on väändenupuga lukustatavad. Kabiini ukselt kirjeldades on tagaseinas pealt-vajutatava nupuga tualetipott ning vasakul seinal WC-paber.
Meeste tualett
0-korrusel asuv meeste tualettruum jääb garderoobist vasakult poolt edasi. Piki koridori minnes esimene uks paremat kätt. Meeste tualett on ligikaudu 3,8 m pikk ja 6,7 m lai ruum. Uks jääb eesseina, paremale. Sealt viib alla kolmeastmeline ja ligikaudu 1,5 m lai kivitrepp. Mõlemal pool treppi on messingist käsipuu.
Ettevaatust! Käsipuu lõppeb enne viimast astet.
Trepist vasakule, eesseina jääb neli pissuaari.
Vastasseinas vasakul pool on kolm WC-kabiini. Kabiinide uksed avanevad väljapoole ja on väändenupuga lukustatavad. Kabiini tagaseinas on pealt-vajutatava nupuga tualettpott ning vasakul seinal WC-paber.
Tualettruumi ukselt otse on vastasseinas kolm kraanikaussi, nende kohal peeglid ja kahel pool küljeseintel kätekuivatuspaber, mille all prügikast.
Invatualett
0-korrusel asuv invatualettruum jääb garderoobist vasakult poolt edasi. Piki koridori edasi liikudes on paremal pool teine uks (kohe enne lifti) invatualett.
Rombikujuline ruum, ligikaudu 1,7 m pikk ja 2,8 m lai. Kraanikauss on ukselt vaadates vastasseina paremas ääres. Tualetipott on taga vasakul, küljega. WC-paber jääb potil istudes vasakule seinale. Tualettruumi uks ei ole lukustatav.
Teised tualettruumid jäävad 4. korrusel vasakust trepihallist tulles vasakut kätt.
Kohvikud
Keldrikorruse kohvik
Kohvik asub 0-korrusel, kahe vestibüülist alla suunduva trepihalli vahelisel alal enne garderoobi.
Kohvikusse pääseb kolmest uksest – nii vasakult kui ka paremalt küljelt, samuti keskelt, garderoobi poolt. Kohvikuruumi on kirjeldatud keskmiselt, kõige suuremalt klaasitud ukselt, seljaga riietehoiu poole seistes.
Keldrikorruse kohvik on ristkülikukujuline ruum ligikaudsete mõõtudega 5,2 meetrit pikk ning 10,3 meetrit lai. Keskmiselt ukselt otse, vastasseinas, asub puidust, massiivne, musta tooni baarilett ja kassa.
Rohekate seinte ääres on mitmesugust mööblit. Koonusekujulise seljatoega toolid ja erineva kujuga lauad on punakaspruunist puidust. Kõrge seljatoega puidust diivanid on musta tooni. Pehme polsterdus ja padjad on mustade ja kuldsete triipude või lainetega. Kasutatud nõude riiul asub vasakus seinas, tagapool. Seintel on eksponeeritud üksikud ajaloolised fotod teatrihoonest. Lagi on hele ja sealgi ripuvad klaasripatsitega väikesed silindrikujulised lühtrid. Üldmulje on šikk. Vasakul ja paremal küljeseinte eesosas on uksed, kust pääseb emba-kumba trepihalli.
Teise korruse kohvik
Teise korruse kohvik asub hoone vasakus tiivas, lifti vahetus läheduses. Liftist väljudes jääb paremat kätt. Keerdtrepist üles tulles, vasakule piki koridori edasi, uks on vasakus seinas, enne lifti.
Kohvikuruumi on kirjeldatud ukselt. Kohvik on ligikaudu 9 meetrit pikk ja 6 meetrit lai. Kahepoolne avatud uks on ruumi eesseinas vasakul. 90 sentimeetri kõrgune baarilett jääb eesseina, ukselt kohe paremale, kassa asub selle keskel.
Parempoolses küljeseinas, baarileti ligidal, on kasutatud nõude riiul. Kitsad väikeseruudulised aknad jäävad kohviku vasakusse ja vastasseina. Ülejäänud ruum on mööda seinaääri pikitud väikeste ümmarguste lauakestega, igaühe ümber viis-kuus pehmet tumbat. Mööbel on tume, punakaspruunist puidust, toolid tumeda hallikassinise sametkattega. Seinte allosas on punakaspruun puitpaneel, üleval pool roheline sinepine seinatoon. Põrandat katab tume, läikiv kiviparkett. Laes taas väikesed klaasripatsitega lühtrid. Ruumi elavdamiseks on eksponeeritud eri suurusega raamitud Draamateatri afišid.
Teise korruse kohvikuala ehk nn Parketikohvik
Teise korruse jalutuskoridor, mis kulgeb poolkaarena ümber suure saali, laieneb keskosas teatri esikülje ja peauste suunas. Seal asub kahe sambaga eraldatud ristkülikukujuline ruum, mida samuti kasutatakse kohvikualana. Kirjeldatud on kahe samba vahelt, näoga teatri esikülje ja seljaga teatrisaali poole seistes. Kohvikuala on mõõtudega 8 meetrit pikk ja 10,5 meetrit lai ning ulatub üles läbi kahe korruse. Jalutuskoridorist eraldavad kohvikuala kaks kandilist valget sammast, mis ulatuvad 3. korruse galerii rõduni ja on üleval pool kaunistatud valgete figuraalsete reljeefidega. Vastasseinas on kolm piklikku maast laeni akent, mille vahel paiknevad valged pilastrid sarnaste reljeefidega ülaosas. Figuurid kujutavad mitmesuguseid teatristseene.
Kogu ruum on täis pisikesi nelinurkseid musta värvi laudu, mille keskel ilutseb väike kuldne laualamp. Laudade ümber on sügavpunase sametkattega kergelt koonusja seljatoega toolid. Kokku kümmekond lauda. Vasakpoolse seina ääres, keskel, on pikk heledast puidust kohvikulett. Nii vasakpoolse kui ka parempoolse seina ääres, eesosas on kasutatud nõude riiul.
Ruum on kõrge, läbi kahe korruse, laenurgad on kergelt ümardatud. Küljeseintelt lakke ja üle lae jookseb katkematult kolm valget laia triipu, millel on lisaks kuldse lainetusega ornament. Ornamendi peal ripuvad rivis kristalllühtrid. Ülejäänud seinapind ja lagi on sinepiroheline, põrandal nagisev puitparkett. Ilus, pidulik ruum.
Viienda korruse kohvik
Viienda korruse kohvik on justkui väikese saali “eesruum”. Sisenemine kohvikusse on ruumi eesseinast, keskelt. Laiupidi ristkülikukujulise ruumi mõõdud on ligikaudu 6,3 x 9,7 meetrit. Kohviku tagaseina vasakust ja paremast äärest pääseb edasi väikesesse saali.
Punakaspruun puidust baarilett jääb otse, tagaseina keskele. Leti tagaseinas on suur peegelpind.
Parempoolse küljeseina ääres on pehme tumepunase sametkattega pingid ning vasakpoolse ja eesseina ääres katkematult 110 sentimeetri kõrgune puidust püstijalabaari lett kohviku külastajatele. Kohviku põrandat katab punane vaip, millel jooksevad mustrina heledamad hallikad-beežid rombid, looked ja kaared.
Teatrisaalid
Suur saal
Suure saali põrand ehk parter asub esimesel korrusel. Teisel, kolmandal ja neljandal korrusel on vastavalt 1. ja 2. ja 3. rõdu ning teisel korrusel ka suure saali loožid.
Suure saali põrandale pääseb 1. korruse fuajeest kolmest erinevast uksest – nii keskelt kui ka vasakult ja paremalt küljelt. Pehme vaipkattega jalutuskoridor kulgeb poolkaarena ümber saali. Kirjeldustõlkega etenduste korral jagatakse nägemispuudega inimestele tõlketehnikat ja klappe vasakpoolse ukse ligidal jalutuskoridoris.
Liftist väljudes jõuad otse liikudes vasakpoolsesse jalutuskoridori. Keerdtrepist tulles jääb suure saali keskmine uks ligikaudu 10 meetrit otse edasi liikudes vasakule käele.
Suurt saali on kirjeldatud 1. korruselt, keskmiselt sissepääsult lähtudes.
Suure saali parter on ligikaudu 14,7 meetrit pikk ja 13,7 meetrit lai ning 14 meetrit kõrge kuusnurkne ruum. Ukselt otse jääb vastasseina lava, mille mõlemas ääres on väike trepp üles.
60 sentimeetri kõrgune lava on ligikaudu 25 meetrit sügav (koos eeslava ehk orkestriauguga) ja kergelt poolkaares eesservaga.
Parteris on kokku 14 rida ja ühes reas maksimaalselt 23 kohta. Klapptoolid parteris on 9.- 14. reani kahes grupis, keskele jääb läbipääsutee. Lavapoolsed 1.- 8. pingirida on ühe pika rivina koos.
Suuremad istekoha numbrid jäävad keskmiselt ukselt vasakule. Mööbel on pruunikaspunasest puidust ja sügavpunase sametkattega, messingist kohanumbrid istmetel ei ole loetavalt reljeefsed.
Keskmise ukse kohal on kolm korrust rõdusid. Paremal ja vasakul küljel, 2. korrusel, asuvad loožid.
Suure saali interjöör
Saali seinad on rõdude kõrguseni heledat punakat tooni, kõrgemal laes on taustatooniks beežikasvalge. Kogu ruumi lagi ja seinad ning lavaaugu äär on ehitud juugendliku kuldse-valge-punaka-sinepirohelise geomeetrilise ornamendiga: kaared, ruudud, lained, spiraalid, kolmnurgad.
Kõige pilkupüüdvam ruumis on äärtest kumer lagi 14 meetri kõrgusel. Laes on kuus rivi ornamente, mis jooksevad justkui triipudena piki üle lae lavalt publiku suunas. Mõlemal pool kaks äärmist ja üks keskmine mustritriip on kuldsete spiraalidega. Eri suuruses spiraalidest moodustuvad kolmnurgad, mis meenutavad kuldseid kuusekesi. Keskmisest spiraalirivist kahel pool on kaks rivi suuri sinepirohelisi nelinurki, mis lähevad astmeliselt sügavamale. Rohelise ruudupinna peal on ühes servas püramiidikujuline kuldne lainetus. Ruutude keskelt ripuvad alla pikkade klaasripatsitega lühtrid, pannes kogu ruumi särama.
Mööda lavaaugu helepunast serva jooksevad külgedelt üles kuldsed ja ploomilillad lainetriibud. Lavaaugu ülaservas on taas kuldsed spiraalidest “kuusekesed” ning helepunased kuldse lainetusega ja ploomililla südamikuga ruudukesed.
Rõdupiirde helepunakast tooni elavdab ülaservas looklev rohekas lainetus. Rõdupiiretel ripuvad väikesed silinderjad klaaslühtrid, mille helki võimendab nende taga seinapinnal kuldne sõõr.
Saali küljeseinu ehivad rõdude kohal rohelise-kuldsega kolmnurgad.
Dramaatilist nooti lisavad ploomilillast sametist lavaeesriie ning istmete ja rõdubarjääride polsterdused.
Suure saali põrandaid katab pehme musta- ja beežikirju spiraalimustriga vaip.
Üldmulje on uhke, müstiline ja pidulik.
Maalisaal
Maalisaal asub 4. korrusel. Sissepääs on hoone vasakust tiivast, lifti kõrval vasakut kätt. Maalisaal on ligikaudu 9,7 meetrit pikk ja 13,7 meetrit lai ristkülikukujuline black box’i tüüp, ruum. Uks on eesseinas paremas nurgas. Pärast sisenemist laskub kolmeastmeline trepp alla vasakule, käsipuu on paremal käel. Lava jääb ukselt vasakpoolsesse küljeseina ja on põrandaga samas tasapinnas. Lava tagaseinas on põrandalt algav ja laeni ulatuv aken vaatega Tammsaare pargi ja Viru Keskuse suunas. Ruumi keskel on 6 astmetena tõusvat portatiivset pingirida.
Väike saal
Väike saal asub 5. korrusel. Sinna pääseb teatrihoone vasakpoolsest trepikojast. Liftiga saab kuni 4. korruseni. Neljandalt korruselt viiendale viib ainult trepp, liikumiseks on olemas ka ratastoolitõstuk.
Väike saal on black box’i tüüpi ristkülikukujuline ruum, ligikaudu 11,2 meetrit pikk ja 9,8 meetrit lai. Kirjeldatud on ukselt. Uks on eesseina nii paremas kui ka vasakus nurgas. Lava jääb ukselt otse, vastasseina. Lava on põrandaga samas tasapinnas ja ligikaudu 10,6 meetrit sügav. Ruumi keskel on portatiivsed, astmetena tõusvad pingiread. Mustadel astmetel asuvad pehme punase polstriga klapptoolid.
1. ja 2. pingirida on astme võrra allpool lavapinda. 3. rida on põrandaga samal tasapinnal ning alates 4. reast hakkab põrand astmeliselt tõusma. 5. pingirea ees on laiem käiguvahe ja kummalgi pool otstes kuni ülemise reani välja must metallist käsipuu-piire.
Lisaks
Draamateatri jalutuskoridoride seintel on eksponeeritud suuri mustvalgeid fotosid Draamateatri näitlejatest erinevates lavastatud olukordades, mis sündisid mängust koos kunstnik Laura Pählapuuga. Tabatud hetked on jäädvustatud teatri koridorides, garderoobides ja lavatagustes ruumides. Fotodel on kujutatud näitlejaid, kelle nägu on Draamateater täna.
Nii on näiteks Ülle Kaljuste fotol lokkis juuksepahmakaga, kergelt muigvel ja lebab karusnahkadel selili. Tema kõrval vasakul on ohtrate nikerdustega vanaaegne telefon numbriketta ja hargiga. Oma parema käega on Ülle Kaljuste surunud telefonikuulari õla vastu. Kelmikas pilk suunatud lauatelefonile.
Tõnu Kark istub mõrul ilmel valge linaga kaetud laua taga. Keskealise mehe pea on kiilas ja lõug habemetüükas. Pilk suunatud alla vasakule, kulmude vahel pikad miimikakortsud. Seljas kannab ta musta pintsakut ja musta kikilipsu ning peent valget triiksärki. Tema ees laual on hõbevaagen, millel on põiki ahvenataoline kala. Paremal pool taldrikut on suur kaheharuline kahvel ja hõberõngast läbi pistetud valge salvrätt. Vasakul pool taldrikut on terava otsaga hõbehall nuga. Foto ülejäänud taust on must.
Mait Malmsten on tumedapäine ja paaripäevase habemega sarmikas mees, tumedate silmade pilk otse vaatajale suunatud. Kannab seljas musta pintsakut ning selle all valget triiksärki, mille ülemised nööbid on hooletult lahti jäetud. Oma paremas käes hoiab ta väikest madalat ja laia suuga pokaali, mille sees on valge jook, ning vasakus käes valget pikakarvalist kassi. Foto ülejäänud taust on tume.
Ita Ever on kujutatud poolportreena, musta pintsaku ja valge triiksärgiga. Vanem hallipäine ja kergelt lokkis lühemate juustega naine nõjatub vasaku küünarnukiga hallile lauale. Tema vasaku soonilise käe sõrmed katavad pool näost kinni. Teise, parema näopoolega piilub Ita Ever meid kelmikal ilmel, suu pisut muigvel ja kulm kergitatud, kassiliku silma pilk vaatajale suunatud, laup miimikakortsudest kipras. Foto ülejäänud taust on tumehall. Fotograafiks on siin erandina Toomas Volkmann.
Teisi põnevaid fotolavastusi Draamateatri näitlejatest saate minna uudistama juba oma kaaslasega.