Kui kultuuripealinnas Tartus on võimalik Draamateatri inimesi „Rahamaa“ trupist kohata juba mõnda aega, siis sellest nädalast on ka Haapsalu külje all Uuemõisas tegutsemas Eesti Draamateatri esindus. Algasid 19. juunil esietenduva Mari-Liis Lille ja Priit Põldma lavastuse „Üks helevalge tuvi“ lavaproovid mängukohas, mis seni oli suveteatri poolt avastamata.
Üks autoreist ja lavastajaist Mari-Liis Lill: „Uuemõisa mõisast teatakse eelkõige selle peahoonet, kus asub praegu kool ja perekonnaseisuamet. Aga meie mängime mõisa idatiivas, mis on aastaid olnud inimestele suletud ja seetõttu on ruumis alles kõik erinevate aegade kihistused – mõisasambad kohtuvad eestiaegse seinamaalingu ja nõukogudeaegse tööstuslambiga, selles ruumis on kogu Eesti viimase sajandi ajalugu kontsentreeritud kujul, meie näitemängus kulgeb aga ühe inimese elu läbi sajandi, nii et nad täiendavad teineteist väga hästi.“
„Üks helevalge tuvi“ põhineb Elin Toona mälestustel ja tema autobiograafilistel teostel „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust”, „Lotukata”, „Kolm valget tuvi” ja „Ella“. See lugu räägib kodust põgenemisest, koduigatsusest ja koju tagasipöördumisest. 1944. aastal, vahetult enne Punaarmee sissetungi, põgenes seitsmeaastane Elin koos ema ja vanaemaga kodulinnast Haapsalust. Pagulasteekond viis Elini Saksamaale, Inglismaale ja viimaks Ameerikasse. Alles 2021. aastal kolis Elin Toona tagasi Eestisse, oma kodumaale. See on lugu sõjast ja selle tagajärgedest lapse silme läbi. Aga eelkõige on see lugu tohutust elujõust, mis hoiab inimest püsti ka kõige keerulisematel aegadel.
Mari-Liis Lill: „Kuigi meie loo peategelane sattus elama väga keerulistel aegadel ja tema loos on mitmeid traagilisi noote, siis ma ei ole ammu nii palju naernud, kui nende proovides. Nagu on öelnud Elin Toona ise: „Tähtis on mitte kaotada huumorimeelt.““
„Üks helevalge tuvi“ esietendub 19. juunil Uuemõisa mõisas, lavastust mängitakse 14 korda 2024. aasta juunis ja augustis.