Homme, 26. aprillil esietendub Eesti Draamateatri väikeses saalis Andrus Kivirähki lavastus „Kõrvaltegelased“, mis laseb oma loo rääkida autori poolt teenimatult unarusse jäetud tegelastel.
Vabakutselise, et mitte öelda töötu kirjandusteadlase Tarmo veidi räämas elamisse ilmuvad ühel õllejoomise järgsel ööl kaks iseäralikku kuju, Vargamäe Indreku nooremad õed Kadri ja Tiiu. Tegelased, kelle jaoks Tammsaarel jätkus suurromaanis „Tõde ja õigus“ sulge vaid paariks lõiguks, nõuavad enda ära kuulamist, sest neilgi on oma elus pajatada nii mõndagi.
Andrus Kivirähki sõnul on teda „Kõrvaltegelasi“ kirjutades käivitanud uudishimu selle vastu, millest avalikult ei räägita: „Peategelaste või suurte kangelaste elud on ajaloos alati lahti räägitud, aga hästi põnev on ju ka n-ö väike ajalugu, see, millega tegelesid need inimesed, kes ajalehtede esiküljel tavaliselt ei jõua. Ka nende elus on olnud väga palju põnevat ja huvitavat, miks siis mitte sedagi mäletada.“
Tiiu ja Kadri rolli kirjutas Andrus Kivirähk spetsiaalselt Harriet Toomperele ja Liina Tennosaarele sünnipäevakingiks.
Kivirähki nimi ei vaja Draamateatri publiku jaoks muidugi pikemat tutvustamist: „Eesti matus“, „Aabitsa kukk“, „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…“, „Voldemar“, „Isamaa pääsukesed“, „Rehepapp“, „Vaimude tund Koidula tänavas“, tema kirjutatud tekstid on Eesti Draamateatri lavadele jõudnud paarikümnel korral, neist „Papagoide päevad“, „Keiserlik kokk“ ja nüüd siis ka „Kõrvaltegelased“ tema enda lavastuses.