Draamateatri ajaleht, sügis 2025
Ott Raidmets, kuidas sa „Prima facie“ leidsid ja miks valisid lavastamiseks?
„Prima facie“ oli 3-4 aastat tagasi kogu Euroopas väga populaarne ja on seda tegelikult siiamaani. Minu esimene kokkupuude oli Londonis nähtud plakat. Lugemiseks võtsin ta kätte alles tükk maad hiljem. See oli nagu plahvatus – harva läheb mulle kellegi lugu nii korda kui selle loo peategelase Tessa oma. Näidend pakatab adrenaliinist, kisub kaasa – šokeerib, intrigeerib, teeb hellalt pai ja siis toob jälle maa peale tagasi.
Kuidas sõnastaksid selle olulisemad teemad?
Tegu, trauma ja õiglus.
Me kuuleme vägistamisjuhtumitest harva, kuna neid raporteeritakse harva. Kuidas me üldse seda tegu mõistame? Kriminaalasjade advokaat Tessa jagab meiega oma lugu, pannes luubi alla kitsaskohtadest pungil aegunud õigussüsteemi, mis ei suuda ennast reformida. Ta kutsub arutlema vägistamisjuhtumite menetlemisel tekkivate hallide alade üle. Ohvrile on selle teekonna ette võtmine laastav ja õiglase karistuseni jõudmine peaaegu võimatu. Mind šokeeris taoliste juhtumite statistika – näiteks Eestis jääb 99,5% vägistamisjuhtumitest kas registreerimata, menetlus lõpetatakse või mõistetakse süüdistatav õigeks. Ühes artikliks kirjeldas naine temaga juhtunut ja ütles, et tundis ennast aastaid nagu kummitus. Kui palju liigub meie ümber neid kummitusi, naisi, kes on midagi taolist pidanud läbi elama? Ma arvan, et neid on rohkem, kui me aimame. Kindlasti on neid ka teatrisaalis ja meie ülesanne on neid mitte alt vedada. Ma arvan, et ühiskonnas on palju arutut retoorikat ja küünilisust – kes ei usu keda ja miks keegi midagi teeb. „Prima facie“ annab meile võimaluse kuulata. Sest seda tehaksegi liiga vähe – kuulatakse.
Mida tähendab prima facie kui väljend ja mida see tähendab näidendi kontekstis?
Prima facie on ladinakeelne väljend, mis tähendab esmapilkset või näilist. Selle termini tähendust õigussüsteemis seletatakse tükis üpris hästi lahti. Ehk siis – kes tahab teada saada, tulgu vaatama.
Tegu on mononäidendiga, kes hakkab seda mängima?
Marian Eplik. Teda on laval alati huvitav jälgida, tal on teistest eristuv orgaanika. Marian on mulle meeldinud juba Lavakunstikoolist saadik. Üksinda laval mängimine on näitlejale kahtlemata suur väljakutse. Usun, et ta saab sellega suurepäraselt hakkama.