„Ära unusta jalgrattakiivrit. Ära unusta hambaniiti. Ära unusta turvavööd ja uut heaks kiidetud lapsetooli. Ära unusta, et suitsetamine tapab. Ära unusta, et äärmuslikud muslimid tapavad. Ära unusta, et heledapäised norra paremäärmuslased tapavad. Ära unusta süüa kuut puuvilja päevas. Ära unusta…“
„Puumaalingu“ („Trämålning”, 1954) tekst ilmub Loomingu raamatukogus Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäevaks 2018. aasta suvel. Bergman kirjutas „Puumaalingu“ Malmö linnateatri peanäitejuhina töötamise ajal (1952–1958). Tekst valmis hooajal 1953–1954 ja oli kirjutatud tema näitlejaüliõpilastele. Esimest korda jõudis näidend publiku ette raadioteatris 1954. aastal Bergmani lavastuses. 1955. a kevadel lavastas ta selle ka Malmö linnateatris, ja samal sügisel […]
Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistluse võidutöö „Tark mees taskus” käsitleb sotsiaalselt tundlikke teemasid eluterve huumoriga. Piret Saul-Gorodilov on Eesti Draamatetri vaatajale tuttav kui üks 2014. a suvelavastuse „Laul, mis jääb“ autoritest (koos Liis Aedmaa, Jan Rahmani ja Merle Karusooga).
“Maja” tähendab kodu. Oma kodu. Kuid kelle kodu, kui omanikke on majas rohkem kui elanikke? Ühe katuse alla peab mahtuma kolm sugupõlve, aga vanad on liiga noored, et ohje käest anda ja noored on liiga vanad, et ainult kostilised olla.
„Emale“ on Vaino Vahingu tekst, mida töötles Mati Unt plaaniga teha sellest telelavastus Harriet Toompere, Mait Malmsteni ja Jan Uuspõlluga. Sama koosseis esitas teksti esimesel lugemisel. Autorid → Vaino Vahing, Mati UntLavastaja → Harriet ToompereLugesid Harriet Toompere, Mait Malmsten, Jan Uuspõld. 30. novembril 2014 kl 19 kammersaalis. Lugemine toimus Mati Undi nädala raames.
„Estoplast“ on Andra Teede dokumentaalnäidend, mis pälvis 2013. aasta näidendivõistlusel kolmanda koha. See räägib tehasest Estoplast, tehasest, mis tegi lampe, terve nõukogude aja, tervele Nõukogude Liidule. Estoplastis töötasid südamlikud, imelikud, truud ja petetud inimesed, nendega juhtus igasuguseid asju, nad tegid igasuguseid asju, aga peamiselt ikkagi valgust. Kõigile ja palju valgust. Näidend „Estoplast“ on kirjutatud arhiivimaterjalide […]
Külalisetenduste käigus lähevad teatrikostüümide riidepuud, millel näitleja nimi, teinekord vahetusse. Nii asub üks riidepuu rändama ja võib mööda teatreid ringi liikuda veel aastaid pärast näitleja surma. Noor näitleja aga avastab oma kostüümi vana korüfee riidepuult.
“Praod” (kirjutatud aastal 2011) märgiti ära Eesti Teatri Agentuuri 2011. aasta näidendivõistlusel. Kristiina Jalasto (sünd. 1985) lõpetas 2012. aastal EMTA Lavakunstikooli dramaturgina ja töötab praegu Tallinna Linnateatris. Lavale on seni jõudnud kaks Kristiina Jalasto näidendit: “Kui mind ei oleks, oleks maailm teine” Raadioteatris aastal 2006 ja Eesti Nuku- ja Noorsooteatris aastal 2007 ning “Salto Mortale” […]
„Elu ja armastuse“ järgi filmi tegemise mõte tuli Katrin Lauril ammu, 2. aprillil loeti ette stsenaarium neljas variant.
Suvi. Pühapäevahommik. Kohtuvad naine ja noormees. Nad mõlemad oleksid parema meelega kusagil mujal. Ka nende mõtted kipuvad olema mujal. Naine küsib ja mees vastab, enamasti. Nad räägivad möödunud ööst… Ei, see ei ole see lugu!