mEfISto

Klaus Mann

Lavastus põhineb Klaus Manni romaanil „Mefisto”. Mann kirjutas romaani aastal 1936, kui ta oli põgenenud Saksamaalt natside võimuletuleku tõttu Hollandisse.

Romaani peategelane on Hendrik Höfgen, suurepärane näitleja, kellele meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Ta laulab, tantsib, teeb nalja, ta on võluv ja lõbus. Tema isikus on ühendatud suur kunstnik ning väljapaistev showmees. Höfgen on just teinud oma esimese suurrolli (Mefistofeles Goethe „Faustis”), kui Saksamaal tulevad võimule natsionaalsotsialistid. Höfgenil on valida, kas jätkata oma tõusujoones kulgeva karjääriga, isegi kui ta peab selle nimel tegema koostööd poliitilise jõuga, mille vaateid ta absoluutselt heaks ei kiida; või seista oma väärtushinnangute eest, mis paraku tähendaks ka tema karjääri lõppu.

Klaus Manni jaoks on tegu väga isikliku looga, sest Höfgeni tegelaskuju põhineb Manni õemehel, tolle ajastu suurimal Saksa näitlejal Gustaf Gründgensil.

Manni romaani põhjal valmis 1981. aastal Ungari režissööri István Szabó film „Mefisto”, mis võitis samal aastal parima võõrkeelse filmi Oscari.

Kertu Moppel ja Juhan Ulfsak pälvisid lavastajatöö ja peaosatäitmise eest lavastuses „Mefisto“ riikliku kultuuripreemia 2022. aastal.

Trupp

Lavastaja ja dramatiseerija → Kertu Moppel
Kunstnik → Arthur Arula
Koreograaf → Jüri Nael
Valguskujundaja → Priidu Adlas
Helikujundaja → Lauri Kaldoja
Videokujundaja → Epp Kubu
Tõlkija → Rita Tasa

Osades → Juhan Ulfsak, Lauri Kaldoja, Hendrik Toompere jr, Teele Pärn, Inga Salurand, Merle Palmiste, Sandra Ashilevi, Indrek Sammul (Tallinna Linnateater) või Gert Raudsep, Guido Kangur, Karmo Nigula, Britta Soll või Hilje Murel, Markus Luik ja Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid (juhendajad Jaanika Kuusik ja Maret Poll)

Lisainfo

Etendus on ilma vaheajata ning kestab 2 tundi ja 15 minutit.

Esietendus 12. veebruaril 2021 suures saalis.

Lavastuses kasutatakse sigaretiasendajaid, lavapauke ja hetkeks eredat valgust.

Lavastust soovitame ka koolinoortele.

Kavaleht →

Meedia

„Ahasveerus tõe juurde” → Eero Epner, Sirp, 29.10.2021

„Meis kõigis on kübeke Höfgenit“ → Juhan Kivirähk, Eesti Draamateatri ajaleht, sügis 2021

„Kõigest näitleja” → Ott Karulin, Sirp, 26.02.2021

„Kaabakas ei pea olema” → Jaak Allik, Eesti Päevaleht, 22.02.2021

„Mees, kes jäi lavale“ → Valner Valme, Postimees, 22.02.2021

„„Mefisto“ kui me sisemiste heitluste peegeldus“ → Tõnu Karjatse, kultuur.err.ee, 21.02.2021

„Актер, который надеялся обыграть дьявола” → Boris Tuch, rus.postimees.ee, 22.02.2021

„Draamateatri „Mefisto“ – lugu enese­müümisest või kangelaslikust vastupanust?“ → Andrei Hvostov, Eesti Ekspress, 17.02.2021

„Osa jõust, mis kõikjal tõstab pead. Intervjuu Kertu Moppeliga“ → Aleksander Tsapov, Müürileht, 16.02.2021

„Kertu Moppel: Kui kultuurist hakatakse rääkima kui õigest või valest, on olukord ohtlik“ → Heili Sibrits, Postimees, 8.02.2021

Drakadeemias etenduse analüüsi kursusel valminud töid:

„Alla põrguni välja“ → Anneli Jürgens

„Mõtisklus igavusest ja eneseteostusest“ → Helen Pärk

„Hea poisi murdumine“ → Helen Pärk

„Kas kurjus annab vabaduse?“ → Mari Rostfeldt