“Mind te ninapidi ei vea”, Stavrogin aga võttis ta nina oma sõrmedega otsekui pihtide vahele ja vedas teda mööda tuba ringi, mõtlik ilme näol.
“Sortsid“ on mastaapne lugu inimestest kes tahavad muuta ebaõiglast ühiskonda. Kirillov ei kohku tagasi surma ees ja tahab sooritada enesetappu, et tõestada kõigile et ta on jumal. Stavrogin ei usu, et ta usub, aga teab, et kõik on lubatud. Verhovenski korraldab mässu, et tunda mängumõnu. Naised on hullumas, sest nad ei tea kas mehed armastavad neid või huvitab neid vaid idee.
Kogu ideestik sünnib Šveitsis, Euroopa südames. Ja selle kõige ümber on isad, emad, naised, koondpilt tänapäeva maailmamudelist.
Sortsid on kurjad vaimud, kes tahavad inimestest välja tulla. Nad lähevad sigade sisse, kes kukutavad end kaljult merre.