Jaapani lavastaja Izumi Ashizawa on oma teksti ja lavastuse loomiseks inspiratsiooni ammutanud paljudest allikatest. Nende hulgas on Hikari-nimeline tegelane ühest ta varasemast lavastusest, ajaloolised andmed inimohverdustest Nepaalis ja ka sealne nn elava jumalanna Kumari Devi traditsioon (alaealine tütarlaps valitakse välja ja tõstetakse jumalanna staatusesse kuni selle ajani, kui tal tekib menstruatsioon), tütarlaste rituaalne naitmine jumalatega Indias (mis tähendab laps-seksiorja staatust), Prabhat Kumar Mukhopadhyay jutustus „Jumalanna“, film „Paani labürint“, jaapani šintoismi animistlik elutunnetus ja Haruki Murakami maagilise realismi maailm.
Izumi Ashizawa õpetab New Yorgi ülikoolis lavastamist ja (pärimuslikku ainest kasutavat) devising-teatrit. Ta jutustab teatris lugusid füüsilise eneseväljenduse, nukkude ja esemete abil. Tema õpetus põhineb jaapani füüsiliste etenduskunstide liikumistehnikal.
Lavastus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Draamateatri ühistöö.
Etendus oli ühes vaatuses ning kestis 1 tund ja 40 minutit.
Esietendus 26. jaanuaril 2018 väikses saalis.
Lavastuse valmimist on toetanud Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia projekt EMTASTRA).