Sten Talivee, Elu 24, Postimees, 08.05.2023
Eesti Draamateatri ning Soome Rahvusteatri koostöös on lavastatud etendus «Varumehed». Lugu on nende tuhandete eestlaste häälekandja, kes põhjanaabrite juures tööl käivad või sinna suisa elama on jäänud. «Vaatamata suurele palgale on elutingimused Soomes kesised võrreldes koduga Eestis,» selgub etendusest.
Eesti Draamateatri ning Soome Rahvusteatri koostöös on sündinud lavastus «Varumehed» või siis soomepäraselt «Varumiehet». Esmapilgul võib tekkida küsimus: kas sellest kõigest pole juba räägitud? Igaüks Eestis tunneb ilmselt kedagi, kes käib Soomes tööl, või siis kedagi, kes on Soome läinud ja sinna jäänudki. «Varumehed» avab aga kogu Soomes tegutsevate eestlaste temaatikat uuest küljest ning tuleb välja, et tihtipeale on eestlane põhjanaabrite juures justkui unustuse hõlma vajunud rahvarakuke.
Kogu etendus kanti rahvale ette Soome Rahvusteatris. See on imeline maja, mis suisa pakatab suursugusest miljööst: seintel on maalid, maas punased vaibad, inimesed istuvad enne saali minemist teatri bufees ja joovad klaasikese šampanjat. Tasub ka märkida, et kogu teatri personal oli väga külalislahke ja koostööaldis teatrisse saabumise hetkest kuni etenduse lõpuni.
Etendus kestab 1,5 tundi, mis on just paras aeg, et saaks kätte soovitud mõtte, ent ei jõuaks veel ära väsida. Pean ütlema, et kogu etenduse vältel ei olnud hetkekski tunnet, et midagi veniks. Näitlejad oskavad eri vaatenurki humoorikalt ette kanda, ent suudavad samal ajal panna publiku mõtlema, ehk mõnel juhul aastate jooksul tekkinud stereotüüpe ümber hindama.
Esimene lugu homoseksuaalsest noormehest, kes kolis kiusamise eest Eestist Soome, on tõeline pisarakiskuja. See peegeldab selgelt Soome ja Eesti ühiskonna erinevust. Isegi kui keegi märkab Soome tänaval inimest väljapeetud stiili või olemusega, siis nugade ning peksmise eest üldjuhul ära jooksma ei pea. Tuleb aga välja, et sama ei saa öelda näiteks Tallinna tänavate kohta, kus venelased kipuvad ahistama ja torkima kõike, mis ei sulandu halli massi.
«Varumeeste» etenduse keskpunkt on Taavi Teplenkovi kehastatud peategelase naise (Kersti Heinloo) igatsus oma mehe järele. Kui alguses tahtis mees väga koju, siis aja möödudes sai ta aru, et Soome tööle minemine on paratamatus: raha on vaja teenida. Oli huvitav jälgida, kui kaua elu niimoodi idüllilisena tundub.
Kõikide tegelaste puhul kumab läbi üks joon: ihalus stabiilsuse järele. Vaatamata suurele palgale on elutingimused Soomes kesised võrreldes koduga Eestis. Meelelahutusena nähakse baarikaklust soomlastega ning palgapäeval tuleb teha esimene ülekanne Eestis elavale naisele. Kurb on mõelda, et paljudele inimestele on selline elu igakuine reaalsus – sa ei ole justkui kuskil oma.
Etendusel on ka hariv eesmärk. Nimelt jooksevad etenduse ajal dialoogide vahel ekraanil eri statistilised andmed selle kohta, kui palju eestlaseid Soomes elab ning milline on nende roll Soome ühiskonnas. On kummastav mõelda, et koos alaliste elanike ja pendeldajatega ulatub eestlaste osakaal Soomes 100 000 inimeseni. Mõnest pendeldajast saab aja jooksul alaline elanik, mõned lähevad alatiseks tagasi koju.
Loe intervjuud lavastuse «Varumehed» näitlejate, teksti autori ja lavastajaga siit.