Draamateatri suures saalis esietendub 1. novembril Mati Undi „Vend Antigone, ema Oidipus“. Tiit Ojasoo enam kui 4-tunnine lavastus jutustab seitsme inimpõlve pikkuse Teeba kannatusteloo.
Mati Undi näidend põhineb Vana-Kreeka autorite Euripidese, Sophoklese ja vähemal määral ka Aischylose Teeba-ainelistel tragöödiatel. Teeba tsüklisse kuuluvad erinevad müüdikompleksid, millel on genealoogiline seos, Unt on need läbi 300 aasta ulatuvad eri lood ühendanud ühtseks tervikuks.
Lavastaja Tiit Ojasoo: „Unt geniaalse dramaturgina on võtnud kolm Teeba linna puudutavat lugu, puhastanud nad suuremalt jaolt sellest, millest keegi niikuinii aru ei saaks, lühendanud ja rookinud välja ka hulga kõmisevat paatost. Traagika on alles jäänud, huumorit on juurde tulnud. Ma oleks püstihull, kui ma ei kasutaks tänuga sellist dramaturgilist ettevalmistust. Undi enda lavastusest on möödas piisavalt palju aega, see tekst lihtsalt nõudis uuesti lavale toomist.“
Selleks, et kreeka müüdile ligi saada, peab kõigepealt leidma tee oma müütideni ja selles aitas regilaul, ütleb Ojasoo. Lavastuse helikeelde on põimitud „Mehetapja Maie“ laul ning lõike Hella Wuolijoe „Sõjalaulust“. Kuid selleks, et lisanduks jumalik puudutus, ei piisa kandlest, laval mängib harf.