Kordumatu, jäljendamatu, väsimatu, unustamatu, i-me-li-ne Ita, palju õnne!
„Ühe teatri truudus? Truudus on üldse nii harva esinev nähtus ja uuematel aegadel võib-olla veel eriti, et see on juba väärtus iseenesest. Ita seostub Draamateatriga ja Draamateater seostub temaga, ta kehastab aja ja teatri muutumist ja ühtlasi eneseks jäämist. Sõltub ka näitleja oleku intensiivsusest, temperamendist, enesekehtestamise jõust ja tahtest, kas temast saab teatri sümbol. Itast on saanud.“
Lea Tormis, „Truudus“. Raamatust „Ita Ever. Lava on elu“, 2021.
