Sageli on just sügis teatris see aeg, kui mõne lavalemmikuga tuleb hüvasti jätta, et uued tulijad laval ruumi saaks. Draamateatris on lavalt lahkujaid seekord koguni viis.
18. oktoobril avaneb eesriie viimaseks „Rahvavaenlase“ etenduseks, Henrik Ibseni tekstile sündinud Kertu Moppeli lavastuse teema on praegu, kohalike omavalitsuse valimiste eel, eriti akuutne. Kuidas teha tarku valikuid olukorras, kus linna majanduslikku heaolu tagav ettevõtte ähvardab elanikke samal ajal suure ökoloogilise katastroofiga?
„Suur Siberimaa“, ühe ajastu hiigust ja viletsust panoraamselt avav eluloonäidend, mille tegevustikus on suuri paralleele Jaan Krossi eluperioodiga Siberis, etendub suures saalis viimaseid kordi 9. ja 10. novembril.
Muhe ja situatsioonikoomiline prantsuse farss „Tunnike rahu“ naerutab publikut suures saalis veel viiel õhtul septembrist novembrini.
„Mõnus maatükk“, mahlakas lugu ühe jändriku iiri vanamehe kassi-hiire mängust infarkti äärele viidud kinnisvaraedendajaga, jõuab publiku ette veel septembris ja oktoobris. Tõsi, piletid nendeks viimasteks etendusteks on juba välja müüdud.
„Nukumaja osa 2“, Ibseni Nora-loo mõttelist järge, mis kõigist kütkeist vabanenud julge naise kojunaasmisest hoopis uue loo räägib, saab väikses saalis vaadata veel oktoobris ja novembris.