Täna, 26. märtsi õhtul esietendub Eesti Draamateatri väikeses saalis Kertu Moppeli lavastus, mis põhineb ameerika 19. sajandi kirjaniku Charlotte Perkins Gilmani mitmeti tähelepanuväärsel jutustusel „Kollane tapeet“. Proosateksti on näidendiks kirjutanud Maria Lee Liivak.
Gilmani jutustus„Kollane tapeet“ on ameerika naiskirjanduse üks esimesi tüvitekste, mida saab tõlgendada gootiliku õudusloona, mida lugedes tekivad seosed nii Poe kui Hitchcockiga. Aga seda võib vaadelda ka varajase väga jõuline feminismihäälena, mis püüab nihutada valdavalt meestekeskset vaatepunkti naiste poole, näidates kuidas suutmatus naist võrdsena käsitleda või isegi adekvaatselt näha võib võtta hullumeelse tragöödia vorme. Ning kolmandal moel loetuna kannab endas eksistentsiaalset küsimust, kui palju me lubame teistel inimestel määrata seda, millised me olema peaksime, ning kuidas enese tõe eitamine võib meid hävitada.
Lavastaja Kertu Moppel: „„Kollase tapeedi“ juures paelus mind see, et tekstis jookseb mitu paralleelset teemat ja need on väga huvitavalt esitatud. Materjali ajaloolisus paneb aga vaataja jaoks kõik veel ka perspektiivi, huvitav on mõelda, milline oli naiste positsioon, vaimse tervise ravi olukord ja veel mõned sotsiaalsed olud aastal 1892 ning kuhu me oleme mõtlemise ja suhtumise muutumises tänaseks jõudnud ja kas peaksime neid veel muutma.“
Charlotte Perkins Gilman, Maria Lee Liivak, „Kollane tapeet“. Lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, valguskujundaja Raimond Danilov, helikujundaja Lauri Kaldoja, videokujundaja Epp Kubu, operaatorid Epp Kubu ja Sanna Rink, koreograaf Sveta Grigorjeva. Osades Marian Eplik, Lauri Kaldoja, Kaie Mihkelson ja Sveta Grigorjeva.
Fotol Marian Lepik (Jane) ja Lauri Kaldoja (John) lavastusest, Gabriela Urmi foto.