Eesti Draamateatri lavastusest „Rahamaa“ sai Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi üks tähtsündmusi. Menukas suurlavastus naaseb järgmisel suvel Tartusse, „Rahamaad“ etendatakse Kammivabrikus 2025. aasta juunis 16 õhtul. Veebruaris lisandub teatri mängukavva lavastus „Ükskord Liibanonis“, mille loomingulise tuumiku moodustavad samad tegijad.Piletimüük „Rahamaa“ ja „Ükskord Liibanonis“ etendustele algas täna, 2. detsembril kell 10.
Lavastus „Rahamaa“, mida mitmed kriitikud juba esietenduse õhtul aasta teatrisündmuseks nimetasid, räägib loo Tartust Annelinnast pärit noormehest, kes satub tutvuste kaudu tööle pealinna panga välispanganduse osakonda. Äri läheb väga hästi, peategelane saab osa oligarhide lahkusest ja julmusest, prostituutidest ja turvameestest. See on tumeda huumoriga vürtsitatud lugu, kus sularaha ei tassita portfellis, vaid ratastega reisikohvrites.
„Rahamaa“ teksti autor on Mehis Pihla, lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Priidu Adlas, helilooja Maria Faust, helikujundaja Lauri Kaldoja, videorežissöör Ove Musting, peaoperaator Ivar Taim (ESC), operaator Péter Kollányi, koreograaf Eve Mutso.
Laval on Tõnis Niinemets, Viire Valdma, Gert Raudsep, Markus Luik, Karmo Nigula, Inga Salurand, Nikolai Bentsler, Märten Metsaviir, Taavi Teplenkov, Christopher Rajaveer, Hanna Jaanovits, Helena Lotman, Kersti Heinloo, Raimo Pass, Melani Mõtlik, Kersti Kuuse ja Maria Fausti bänd koosseisus Maria Faust (Taani/Eesti), Mads Hyhne (Taani), Oscar Andreas Haug (Norra), Toomas Oskar Kahur ja Ahto Abner.
„Ükskord Liibanonis“ on tõsielust inspireeritud põnevuslugu. 23. märtsil 2011 leidis Liibanoni politsei maanteekraavist seitse matkavarustusega jalgratast. Asjade seas olid Eesti kodanike ID-kaardid. Mõned tunnid hiljem toimub Tallinnas Eesti välisministeeriumis kriisikoosolek. Õige pea on selge, et tegu on pantvangikriisiga. See on esimene kord, mil Eesti riigil on tulnud oma kodanike tagasi saamiseks silmitsi seista Lähis-Ida terroristlike organisatsioonidega. Kui ülesandeks on vabastada Liibanonis pantvangi võetud eestlased, siis millest üldse alustada?
Lavateksti aluseks on Ove Mustingu, Mehis Pihla ja Siret Campbelli arendatud telesarja stsenaarium „Trading Life“ ning Tiit Pruuli uurimuslik teos „Antiliibanon“.
Teksti autor on Mehis Pihla, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Kristjan Suits, helikujundaja Lauri Kaldoja, videokujundaja Eret Kuusk, valguskujundaja Priidu Adlas.
Osades Märten Metsaviir, Ivo Uukkivi, Christopher Rajaveer, Tõnis Niinemets, Raimo Pass, Ülle Kaljuste, Markus Luik, Kersti Heinloo, Marian Eplik, Richard Ester, Lauri Kaldoja.