„Üks helevalge tuvi” on lugu kolmest naisest, kes on teel tõotatud maale, teadmata, kus see asub. See on lugu sõjast ja selle tagajärgedest lapse silme läbi.
Aga eelkõige on see lugu tohutust elujõust, mis hoiab inimest püsti ka kõige keerulisematel aegadel. Näidendi aluseks on kirjanik Elin Toona elukäik ja tema autobiograafilised teosed „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust”, „Lotukata”, „Kolm valget tuvi” ja „Ella”.
Mari-Liis Lill (1983) on lavastaja, näitleja ja dramaturg. Tema senised lavastused Eesti Draamateatris on „Varesele valu…“ (2014, koos Paavo Piigiga, ka autorid), „Esimene armastus“ (2020), „Samad sõnad, teine viis“ (2021), „Sammud“ (2023); lavastatud on tema ja Paavo Piigi näidend „Jaanipäev“. Ta on lavastanud ja mänginud mitmes Eesti teatris, õpetanud lavakõnet EMTA lavakunstikoolis ja kirjutanud dokumentaalteatri tekste.
Priit Põldma (1994) on dramaturg ja lavastaja. Ta on kirjutanud näidendeid („Ilmavõõras“, 2018, „Kadunud kodu“, 2021, „Haige mäger“, 2021, „Kotka tee taeva all“, 2023), dramatiseerinud proosateoseid („Plekktrumm“, 2023, „Erakõnelused“, 2024) ja koostanud teatritekste dokumentaalteatri tarvis („Teises toas“, 2021, koos Mari-Liis Lillega, „Ma võiksin sulguda pähklikoorde“, 2022, koos Mari-Liis Lille ja Aare Pilvega).
„Üks helevalge tuvi“ on Näidendiraamatu-sarja 46. raamat. Raamatut saab osta Eesti Draamateatri kassast ja raamatupoodidest.
Toimetaja → Ene Paaver
Sarja ja raamatu kujundaja → Kert Lokotar
Lavastuse fotod → Gabriela Järvet
Väljaandja → Eesti Draamateater (2025)
„Ühe helevalge tuvi“ esmalavastus oli Eesti Draamateatris, esietendus 19. juunil 2024 Uuemõisa mõisas Haapsalus (lavastajad Mari-Liis Lill ja Priit Põldma).