„Ükskord Liibanonis“ on tõsielust inspireeritud põnevuslugu. 23. märtsil 2011 leidis Liibanoni politsei maanteekraavist seitse matkavarustusega jalgratast. Asjade seas olid Eesti kodanike ID-kaardid.
Mõned tunnid hiljem toimus Tallinnas Eesti välisministeeriumis kriisikoosolek – tegu on pantvangikriisiga. Kuidas Eesti kodanikud Lähis-Ida terroristide käest vabastada?
Mehis Pihla (1988) on dramaturg, stsenarist ja lavastaja. Eesti Draamateatris on lavale jõudnud tema „Metsa forte“, (2018), „Lohe needus“ (2018) Helen Käidi lasteraamatu ainetel, „Solist“ (2022), „Meister Solness“ (ka lavastaja, 2022) ja „Rahamaa“ (2024). ED-s on ta lavastanud „Nukumaja, osa 2“ (nomineeritud aasta lavastajaks) ja „Oh jumala“ (2020). Ta on mängufilmide „Kalev“ (2019, EFTA parim mängufilm) ja „Meie Erika“ (2025) kaasstsenarist, teleseriaalide „Alo“ (2018) ja „Siis kui elu maitses hästi“ (2024) stsenarist. Ta on kirjutanud ka edukaid stand-up’i tekste ja sketšikomöödiaid.
„Ükskord Liibanonis“ esmalavastus oli Eesti Draamateatri suures saalis 22. veebruaril 2025 (lavastaja Hendrik Toompere jr). Näidend on Näidendiraamatu-sarja 48. raamat. Raamatut saab osta Eesti Draamateatri kassast ja raamatupoodidest.
Toimetaja → Ene Paaver
Sarja ja raamatu kujundaja → Kert Lokotar
Lavastuse fotod → Heikki Leis
Väljaandja → Eesti Draamateater (2025)