Eddy leiab oma ema noorpõlvefoto. Pea küljele kallutatud, kerge naeratus, hele tukk, mis langeb rohelistele silmadele; keha kõnelemas vabadusest. See tulevikku sirutuv, õnne võimalikkusesse uskuv vaba naine on justkui keegi võõras, sest Eddy on kogu oma elu tundnud teda hoopis teise inimesena.
Ema, kas sa ei igatse tüdrukut sellel fotol?
Kaasaegne prantsuse kirjanik Édouard Louis kirjutab ausalt ja häbitult omaenda elust. Tema raamatud räägivad materiaalsest ja vaimsest viletsusest, mille keskel ta üles kasvas ja mis ei ole kuhugi kadunud. Ei Prantsusmaal, ei Eestis. “Ühe naise võitlused ja metamorfoosid” on ühtaegu raevukas ja hell katse mõista ema, kes püüab välja murda alandusi täis argipäevast.